Lavastaja tajus kirsiaia mahamüümise teemalise näidendi proovides korraga õnne ja kurbust, põnevust ja salapära

Foto on tehtud 25. jaanuaril «Kirsiaia» proovis. Foto: Maris Savik / Vanemuine

Laupäeval esietendub Vanemuise väikeses majas Priit Strandbergi lavastajatööna «Kirsiaed». Selles Anton Tšehhovi viimases näidendis on vaid üks suurem näiline sündmus: oksjon ja kirsiaia mahamüümine. Siiski peitub näidendis see salapärane miski, mis kõnetab ka tänapäeval lavastajaid, näitlejaid ja publikut.

Priit Strandbergi sõnul võis «Kirsiaiaga» proovisaalis töötades tajuda õnne ja kurbust korraga – on haruldaselt põnev, aga lõpuni seletamatu. «Kõik, mis me proovisaalis räägime, tundub ühel hetkel liiga lihtne, liiga inimlik,» lisas ta. «Põhiline tuksub kogu aeg kusagil mujal, mingis tervikus, nagu aknast paistev viirastuslik kirsiaed, mille ilu vaataja kunagi ei näe, vaid ainult aimab.»

Lavastajale tunduvad kõik tegelased ühel hetkel armsad, jumalikud ja kaunid ning teinekord labased, õnnetud ja lootusetud. Loos on juttu väärtustest, uuest ja vanast, sünnipärast, aga järgmisel hetkel Jumalast, armastusest, üksindusest.

«Näidendi õhustik on justkui klaasist, kus igast üleliigsest noodist tekkinud vibratsioon purustab kristallist lossi,» tõdes lavastaja. «Siinkohal teen kummarduse trupile, kes on hoolimata tihedatest graafikutest olnud algusest peale laetud ja kohal. Suurepärane näidend ja selle väärilised näitlejad on lavastajale suureks kingituseks.»

18. oktoobril 2001 tehtud pildil on «Kirsiaia» proovis esiplaanil lavastaja Mati Unt ja 87-aastane toapoiss Firss, keda kehastab Raivo Adlas. Foto: Ove Maidla

Nüüdne Vanemuise lavastus on näidendi kümnes lavaversioon Eestis sellel sajandil, varem on olnud mitu kuulsat lavastust. Vanemuise lavale tuli «Kirsiaed» viimati Mati Undi käe all aastal 2001.

Näitlejatena on vaatajate ees Piret Laurimaa, Linda Porkanen, Karol Kuntsel, Andres Mähar, Ken Rüütel, Margus Jaanovits, Marika Barabanštšikova, Jüri Lumiste, Lena Barbara Luhse, Aivar Tommingas, Kristjan Üksküla ning Jakobi Mäe teatristuudio vilistlane Helo Kaplinski.

Väiksemates rollides teevad kaasa muusik Margus Kits ning nimetatud stuudio vilistlased Gustav Nikopensius, Tobias Pilv, Einar Susi ja Martin Metsanurk.

Ernst Raudsepa 1947. aasta tõlget on kaasajastanud Toomas Kall. Kunstnikuna toetab lavastajat Liisa Soolepp ja valguskunstnikuna Margus Vaigur. Lavastaja Priit Strandberg on ka muusikaline kujundaja koos Ele Sonniga. Liikumisjuht on Marika Aidla.