Kiiker jäi süüdi ametiseisundi kuritarvitamises

Jaak Kiikeri kohtutee on olnud pikk. Pildil on ta Tartu maakohtu pingil aastal 2000.. Foto: Ain Protsin.

Jaak Kiiker jäi ringkonnakohtu otsusega süüdi ühes ametiseisundi kuritarvitamise

episoodis.

Tartu ringkonnakohus tühistas endise pankrotistunud AS ERA Panga juhatuse esimehe Jaak Kiikeri süüditunnistamise ühes ametiseisundi kuritarvitamise episoodis, milles ta eelmise aasta 31. oktoobri Tartu maakohtu otsusega süüdi mõisteti, vahendas Tartu kohtute pressiesindaja.

Nimelt tühistas ringkonnakohus Kiikeri süüdimõistmise 4. jaanuaril 1999 toimepandud episoodis ja sellega KAS Polaris Varale üle miljoni krooni suuruse varalise kahju tekitamises aegumistähtaja möödumise tõttu.

Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Seega jäi jõusse Jaak Kiikeri süüdimõistmine ühes ametiseisundi kuritarvitamise episoodis, millega ta tekitas koos Polaris Vara nõukogu ja juhatuse liikmetega kahju Polaris Varale ja KAS Polaris Elule.

Jõusse jäi ka Kiikeri karistamine kaheaastase tingimisi vangistusega kolmeaastase katseajaga. Mõistetud karistusest loetakse kantuks eelvangistuses viibitud kaks päeva.

Maakohtu otsuse vaidlustasid ringkonnakohtus nii Lõuna ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kaire Hänilene kui ka Kiikeri kaitsja vandeadvokaat Mart Missik.

Prokurör palus ringkonnakohtul tühistada maakohtu otsus osaliselt: karistusest tingimisi vabastamise ja  lisakaristuse kohaldamata jätmise osas. Prokurör taotles panna Kiikerile lisakaristusena keeld töötada äriühingu tegevjuhina, likvideerijana, prokuristina, samuti keeld olla valitud äriühingu juhatusse kahe aasta jooksul alates põhikaristuse ärakandmisest.

Kaitsja palus tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega mõista Kiiker talle esitatud süüdistuses õigeks.

Maakohtu otsusega oli Kiiker õigeks mõistetud talle esitatud käibemaksudeklaratsioonide esitamata jätmise süüdistuses, kuna prokurör loobus süüdistusest.

Samuti mõistis maakohus Kiikeri õigeks ametiseisundi kuritarvitamise süüdistuse
kahes episoodis, kuna ei ole tõendatud talle süüks arvatud tehingutega varalise kahju tekitamine.

Õigeks mõisteti Kiiker ERA Pangale üle kahe miljoni krooni suuruse kahju tekitamise ja koos ERA Panga nõukogu esimehe Andres Bergmanniga ERA Pangale kahju üle nelja miljoni krooni tekitamise episoodides.

Maakohus arvestas Kiikerile karistuse määramisel muuhulgas eripreventiivset eesmärki ehk isiku mõjutamist hoiduma uute süütegude toimepanemisest.

Karistuse eesmärgid on kõige paremini saavutatavad siis, kui karistus järgneb teo toimepanemisele võimalikult lühikese aja jooksul.

Maakohus leidis, et 10 aastat hiljem järgnenud karistuse puhul on karistuse eesmärkide saavutamine juba vägagi kaheldav ning pidas võimalikuks Kiikeri suhtes võimalikuks kohaldada karistusest tingimisi vabastamistnja tema suhtes prokuröri taotletud lisakaristuse kohaldamata jätmist.

Kokku esialgses süüdistuses olnud 11 süüdistusepisoodist on aegumise tõttu lõpetatud seitse.

Tänase otsuse vaidlustamise soovist saavad menetlusosalised kohtule teatada seitsme päeva jooksul alates homsest. Kui otsus vaidlustatakse, teeb ringkonnakohus motiveeritud otsuse 23. veebruariks.

Jaak Kiiker oli 22. oktoobrist 1993 kuni 11. juunini 1999 ERA Panga juhatuse liige,
seejuures 22. aprillist 1996 kuni 11. juunini 1999 juhatuse esimees ja 1. maist 1993 kuni 29. maini 1998 tegevdirektor. 24. aprillist 1996 oli Kiiker kindlustusaktsiaseltside Polaris Elu ja Polaris Vara nõukogu liige.