Tartu ülikooli teadur tutvustab koroonaviiruse reoveeuuringuid

Peeter Laas annab ülevaate reoveeuuringute köögipoolest. Foto: Margus Ansu

Homme Tartu linnaraamatukogu saalis toimuval kohtumisõhtul selgitab Tartu ülikooli molekulaarökoloogia teadur Peeter Laas selgitab huvilistele koroonaviiruse reoveeuuringu köögipoolt ning tutvustab reoveeseire teisi kasutusvaldkondi.

Veebruari keskpaigani saab raamatukogus vaadata ka TÜ tehnoloogiainstituudi näitust «Reoveesõnumid, mis aitasid pandeemia üle elada».

Koroonaviiruse seire reoveest võib tunduda esmapilgul nagu nõela otsimine heinakuhjast. TÜ tehnoloogiainstituudi teadlased leidsid selleks aga sobiva meetodi ja arendasid välja tõhusa eelhoiatussüsteemi. Teadur Peeter Laas kõnelebki sellest, milliseid katsumusi tuli teadlastel seejuures ületada ning kuidas üldse toimib nüüdisaegne molekulaarbioloogia labor.

Reoveeanalüüsidele tuginevat seiret on viimase paari aastakümne jooksul kasutatud väga erinevate uuringute tegemiseks. See on osutunud edukaks strateegiaks, mis võimaldab tuvastada inimtegevuse tagajärjel keskkonda vabanenud keemilisi ja bioloogilisi markereid ning jälgida nende taseme muutumist ajas.

Reoveeanalüüsid võimaldavad tuvastada nii narkootikumide, antibiootikumide kui ka viiruse jälgi vastavalt piirkonnale, kus need on kanalisatsiooni sattunud. TÜ tehnoloogiainstituudis välja arendatud meetod oli abivahend koroonaviiruse leviku võimalikult varasel tuvastamisel.

Tartu ülikooli teadlased panustasid pandeemia ajal tõenduspõhiste andmete tekkimisse Covid-19 kohta mitmes valdkonnas. Lisaks reoveeseirele uuriti näiteks üle-eestilist koroonaviiruse levimust ning viirustevariantide levikut sekveneerimise teel.