Tartu Forseliuse kooli maailmaparandajad said kõva kiituse

Forseliuse kooli 7.b klassi õpilane Otto Pintson pidulikul ülesvõttel (keskel) koos ministri Tõnis Lukase ja noorte ja andepoliitika osakonna juhataja Riin Tammega. Foto: Erlend Štaub

Tartus peetud haridus- ja teadusministeeriumi tunnustusüritusel «Noorte heaks tänu» esiletõstetute hulgas oli Tartu Forseliuse kool kui aasta noore teo tiitli saaja ning Tartu linn kui aasta noortesõbralikum kohalik omavalitsus.

Haridus- ja noorteameti peaeksperdi Mikk Tarrose sõnul hindas 16-liikmeline tunnustuskomisjon Tartu Forseliuse kooli liikumist Maailmamuutjad.

Maailmamuutjateks on kooli aktiivsed õpilased, kes ise eeskujuks olles ja keskkonnateadlikkust suurendades püüavad maailma enda ümber rohelisemaks muuta.

Kooli keskkonnanädalal konverentsidel on õpilastele selgeks räägitud mitmed olulised teemad. Nad teavad, mida tähendab toidujagamine ja digiprügi ning roheline eluviis ja kliimastreik. Nad oskavad sortida ka pärisprügi ning võtavad naabruskonnas ette koristustalguid. Sõidavad kooli ratta või tõuksiga või tulevad jala. Mõtlevad välja innovaatilisi ideid keskkonnaprobleemide lahendamiseks, korraldavad taaskasutuslaatasid ja heategevaid kohvikuid.

Üritust juhib muusik Jalmar Vabarna, Forseliuse kooli autasu ja häid sõnu võtab vastu noor maailmamuutja Otto Pintson. Foto: Erlend Štaub

Noorsootöö majas ja tänavail

Tartu linna puhul tõi tunnustuskomisjon esile linna koostöövõrgustiku, mis ühendab lastekaitsespetsialistid, piirkonnapolitseinikud, sotsiaalpedagoogid ja noorsootöötajad, kes kõik on vajadusel valmis noorte probleeme lahendama. Lisaks töötab Tartus aktiivne noortevolikogu, kes on kaasatud linna otsustusprotsessidesse.

Komisjon ei jätnud Mikk Tarrose sõnul märkimata sedagi, et Tartu eduloole annab jumet Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 tegevuse planeerimine, kus erilisel kohal on noored.

Tartu noorsootöö keskuse direktor Margit Kink lisas, et Tartus ei ole noorsootööd sugugi keeruline teha, sest linnas on otsustajad, kes mõtlevad kaasa ja annavad nõu. «Kui sa oskad vajaduse ära põhjendada, siis aitab linn leida ka vahendeid noorsootöö valdkonna arendamiseks,» ütles ta.

Kõige innovaatilisem arendustegevus 2022. aastal oli Margit Kingu hinnangul lastekeskuste teenuse muutmine.

Noortekeskustes ka lapsed

«Seni olid lastekeskused sotsiaalteenuse osa, kuhu saadeti lapsi lastekaitsespetsialisti suunamisel,» selgitas ta. «Kahjuks oli lastekeskuste külastatavus väga väike. Eelmisel sügisel aga liideti lastekeskused Tartu noorsootöö keskuse alla ning 2022. aasta septembris avatigi kaks noortekeskust 7- kuni 11-aastastele lastele.»

Keskused avati kõikidele, sealhulgas unustamata erivajadusi või õpiraskuseid. Noored on muutuse hästi vastu võtnud, sest külastavus on suur. Eriti populaarne on Anne nooremate noorte keskus, kus käivad nii eesti, vene kui ka ukraina keelt kõnelevad lapsed ja noored.

Margit Kink tõi esile ka selle, et Tartu linn peab oluliseks tänavanoorsootööd ning noorsootöö liigub järjest rohkem noortetoast välja sinna, kus noored päriselt liiguvad.

Tartu linna esindajad tähelepanu all. Margit Kink paremalt kolmas. Foto: Erlend Štaub

Tublisid palju

24. jaanuari auhinnatseremoonial jagati tunnustusi 11 kategoorias. Tartuga seotud olid neist veel aasta noorteühendus, kelleks nimetati bioteaduste üliõpilaste selts ning «Rakett 69» teadusstuudiod kui aasta noortevaldkonna sõber.

Niisugune noortevaldkonna tunnustusüritus oli juba kuueteistkümnes. Haridus- ja teadusministeerium ning haridus- ja noorteamet seisavad selle eest, et kõiki Eesti noortevaldkonda ja noorte heaks panustajaid märgataks.