Erle Nõmm: Eestlaste raske karma ehk Häda mõistuse pärast

Erle Nõmm Foto: Erakogu

Viimasel ajal olen hakanud pelgama õhtuid. Muidugi, öös on asju ning talveõhtud on pikad ja pimedad, arvab lugeja. Ei, minu õõva põhjus on hoopis valimiseelses hämaruses.

Kõik algab siis, kui avan pildikasti. Ekraanile ilmub Poliitik. Tema näol on igikestev naeratus, silmgi ei pilgu. Ja siis see algab, kinnitage turvavöö … Üks keeldub maksudega mängimast. Mina kui vaataja olen hämmingus – miks nendega just mängima peab? Hispaanias langetatakse toidukaupade käibemaksu, Prantsusmaal ja Saksamaal kütuseaktsiisi. Peaks uurima, kas sealne rahvas nimetab seda mänguks, rahvusspordiks või millekski muuks.

Järgmine tegelinski lubab seista loovisikute kui prioriteedi eest (ja maksab seejärel kõigile ametnikele preemiat). Võib-olla ongi mõiste sisu muutunud, mõtlen ma, seda tuleb vahel ikka ette, ja loovisikud polegi enam professionaalsed muusikud, kunstnikud, kirjanikud, vaid hoopis ülimalt-ülimalt loovad ametnikud. Siin pole vähimatki irooniat – ametnik ongi tihti väga loov.