Heljo Pikhof: Pensioni eest hooldekodusse

Heljo Pikhof Foto: Erakogu

Aasta teisest poolest käivitub hooldekodude rahastamise uus kord. Vana aasta sees võttis riigikogu vastu seadusemuudatused, mis kauaoodatud reformi viimaks seadustavad.

Paarkümmend aastat on ühiskonna igal tasandil räägitud, analüüsitud, jah, ka aru saadud, et vananeva rahvastikuga riik ei saa nõnda edasi kesta, et abivajajate hooldamise pea kogu koormus on omaste õlul ning riik ei tee seejuures teist nägugi. Ometi on selle ajaga probleem ainult paisunud ja süvenenud: inimeste eluiga pikeneb, ent tervelt elatud aastaid jääb vähemaks.

Ligi viiendik pensioniealistest vajab iga päev toimetulekuks abi ning värske uuringu järgi on 160 000 – 180 000 inimest sunnitud korraldama oma lähedaste pikaajalist hooldust ja põetamist. Liiati on hoolduskoormus aastatega nihkunud üha enam abivajaja ja tema lähedaste kanda: ööpäevaringse hooldusteenuse omaosalus on tõusnud 80 protsendini, omavalitsuste panuseks on jäänud vähem kui viiendik. Kellel ei ole tuhandet – praeguseks küll tunduvalt rohkemat – eurot hooldekodu eest välja käia, jäägu ise koju oma eakat ema või isa või muidu armast omast hooldama, tulgu töölt ära, jätku omaenese lapsed hooleta või – sünnitamata.