Peeter Linnap vaatleb surelikkust

Kristin Vaher
Copy
Peeter Linnapi näitusel on ühel seinal väiksed ekraanid, millel uudised varalahkunutest koos nende fotodega.
Peeter Linnapi näitusel on ühel seinal väiksed ekraanid, millel uudised varalahkunutest koos nende fotodega. Foto: Kristjan Teedema

Pallase galerii keldrikorruse uksel tervitab tulijaid vaasis musta paelaga ehitud valge kalla, viidates leinatraditsioonile, et siia on sobilik tuua vaid valgeid lilli. Keldrisse laskujat ootab ees Peeter Linnapi näitus «Taevatrepp», see on ood lahkunud Christian Boltanskile (1944–2021), kelle installatsiooniseeriate käekiri on väljapanekus selgesti äratuntav.

Boltanski keskendus enda loomingus tihtipeale surelikkusele ja kadunud inimeste mälestamisele ning suutis edukalt panna oma näituste vaatajaid tundma kollektiivselt leina. Nii on teinud siin ka Linnap, kes näeb statistilist mustrit seletamatult noorelt surnud eestlaste puhul ning mainib väljapaneku saatetekstis, et varalahkunud inimeste kohale jääb suur tühjus ja küsimärk.

Anonüümsed portreed seintel

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles