Suri filosoof ja raamatusõber Ülo Matjus

Raimu Hanson
, ajakirjanik
Copy
Filosoofiaprofessor Ülo Matjus 11. mail 2002 Otepääl peetud konverentsil «Keel ja filosoofia».
Filosoofiaprofessor Ülo Matjus 11. mail 2002 Otepääl peetud konverentsil «Keel ja filosoofia». Foto: Lauri Kulpsoo

Täna hommikul suri filosoof, Tartu ülikooli emeriitprofessor Ülo Matjus (18. VI 1942 – 25. I 2023). Tema poeg Ülo Matjus lisas suhtlusmeedias isa surmast teatades kaks sõna: «Kõrb kasvab.»

See kurb kujundlik väljend vihjab kõige muu kõrval filosoofi artiklikogumikule «Kõrb kasvab», mille kirjastus Ilmamaa avaldas aastal 2004. Sama kirjastuse üllitisena tuli alles neli aastat tagasi lugejate ette «Raamat on raamat. Artikleid ja ettekandeid aastaist 1953–2017» (2018). Ilmamaa andis aastal 2004 välja ka Ülo Matjuse koostatud kataloogi «Eesti mõttelugu 1995–2004».

«Ülo Matjus on filoloogiast pärit filosoofiline literaat,» on kirjutatud raamatu «Kõrb kasvab» tutvustusse. «Teos, mis kannab Friedrich Nietzsche teosest «Nõnda kõneles Zarathustra» laenatud pealkirja, esitab ajaloolise läbilõike sellest, mis autor eesti keeli kirja pannud aastail 1965–2003. Valdavalt filosoofilises võtmes kogumik jaguneb kolme ossa.»

Kui Ülo Matjus oli lõpetanud 1966 Tartu ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialal ning 1970 aspirantuuri esteetika alal, asus ta sealsamas filosoofia kateedris õpetaja ametisse. Doktoriväitekirja kaitses ta 1975 Läti ülikoolis. Tartus oli ta professorina ametis 2015. aastani, Tartu ülikooli suure medali pälvis ta 2007 ja üheksa aastat hiljem ka aumärgi. Ta kuulus Eesti kirjanduse seltsi ja Tartu bibliofiilide klubisse.

Aastal 2014 tõi Tartu ülikooli kirjastus lugejate ette Matjuse koostatud kogumiku «Tagasi mõteldes. Töid filosoofia ajaloost Eestis».

TÜ filosoofiadoktorant Pille Tekku, kelle magistritööd juhendas Ülo Matjus, kirjutas möödunud suvel ülikooli veebisaidil emeriitprofessori 80. sünnipäeva puhul, et «Ülo Matjus on eesti filosoofia päätükk. Oluline päätükk, nagu ta on öelnud ka Tõnu Luige kohta tema 60. juubeli puhul».

Doktorant meenutab, et ta oli filosoofia ajaloo õppetooli juhataja, filosoofia osakonna juhataja, eesti filosoofia ajaloo professor ning eesti mõtteloo professuuri ettevalmistaja. «Põhjalikult on ta tegelenud Martin Heideggeri filosoofia uurimise ja tõlkimisega, luues seejuures omanäolise tõlkekeele,» lisas Pille Tekku. «Samuti on ta tegelenud Edmund Husserli fenomenoloogilise filosoofiaga ning eesti mõtteloo uurimisega. Südamelähedane on talle ka kirjastus Ilmamaaga seotu. Ülo Matjusel on olnud palju eriilmelisi ning tuntud õpilasi.»

Ülo Matjuse juhendusel on kaitsnud doktoriväitekirja näiteks Roomet Jakapi, Margit Sutrop ja Jaanus Sooväli, magistriväitekirja teiste hulgas Toomas Lott, Leo Luks ja Anne Kokkov.

Copy
Tagasi üles