/nginx/o/2022/03/17/14431540t1h3cf4.jpg)
Kopsuvähk on levimuselt kogu maailmas meestel eesnäärmevähi ja naistel rinnanäärmevähi järel teisel kohal. Eestis diagnoositakse aastas üle 800 uue kopsuvähi juhu. Eelmisel aastal perearstide abiga esimesse proovisõeluuringusse kaasatud 3700 inimesest on praeguseks suunatud ravile 20 kopsuvähiga patsienti, kel tegelikult mingeid kaebusi ei olnud.
Tartu ülikooli torakaalkirurgia kaasprofessori Tanel Laisaare sõnul on kopsuvähi suur probleem see, et vähk diagnoositakse sageli kaugele arenenud staadiumis, kui ravivõimalused on piiratud.
«Lahenduseks oleks efektiivne sõeluuring,» ütles ta.
Tanel Laisaar on veendunud, et ka Eestis tuleb asuda rakendama kopsuvähi sõeluuringut samamoodi, nagu meil tehakse aastaid rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringut. Aasta-aastalt sinna poole ka liigutakse.
/nginx/o/2022/01/07/14296710t1h2d70.jpg)
Kopsuvähi sõeluuringu katseprojektis, mis sai alguse 2022. aastal, on kõigepealt võimalus osaleda Tartu ja Tartumaa inimestel. Perearstide abiga on sellesse kaasatud juba üle 3700 inimese. Sõeluuringu korraldajad on Tartu ülikool, TÜ kliinikum ja tervisearengu instituut ning uuringu eesmärk on hinnata võimalusi avastada kopsuvähk võimalikult varases staadiumis, see tähendab neil inimestel, kel pole olnud sümptomeid ega põhjust arsti poole pöörduda. Proovisõeluuringusse esialgu kaasatud 3700 inimesest on praeguseks suunatud ravile 20. Kõik tulemused ei ole aga veel käes.
Sõeluuringusse kaasasid patsiente perearstikeskused, esialgu osales 73 perearstinimistut.
Katseprojekti juht Tanel Laisaar ütles, et kui tugineda suurtele uuringutele, siis sõeluuringu käigus avastatud kopsuvähkidest peaksid kuni pooled olema esimeses staadiumis. «Kui vaatame tavapraktikat, siis esimeses staadiumis on alla 20 protsendi kopsuvähkidest,» rääkis ta. «Seega peaks sõeluuringuga esimese staadiumi vähihaigete hulk suurenema ja neljanda staadiumi oma vastavalt kahanema. Sellest tulenevalt paraneb ka kopsuvähi haigete elumus.»
Doktor Laisaare sõnul on praegusesse katseprojekti kaasatud 55–74 aasta vanused inimesed, kellel on suurenenud risk haigestuda kopsuvähki. Riski hindamiseks ja patsientide kaasamiseks kasutati kahte valikukriteeriumi.
Esiteks suitsetamise staaži: sõeluuringusse kuuluvad need, kes on suitsetanud vähemalt 20 aastat ühe paki sigarette päevas ning kui nad on lõpetanud suitsetamise, siis peab see olema vähem kui 15 aastat tagasi.
Teiseks kasutatakse detailsemat riskihindamist: lisaks vanusele ja suitsetamise staažile võetakse arvesse veel mõned riskitegurid, nagu patsiendi varasem teiste pahaloomuliste kasvajate olemasolu, kopsuvähk lähisugulaste seas, kroonilised kopsuhaigused, kehamassiindeks ja haridustase.
«Nende riskimudelite alusel on võimalik määrata patsiendi kopsuvähirisk ja mingisugusest piirist alates võtta ta sõeluuringusse,» sõnas Laisaar.
Patsiente kaasasid sõeluuringusse perearstikeskused, esialgu osales 73 perearstinimistut.
«Perearst või -õde vaatas nimistu läbi ja võttis kõigi potentsiaalsete sõeluuringule kuuluvate patsientidega ühendust ning pärast riski hindamist suunas kõrgenenud riskiga inimesed kompuutertomograafilisele uuringule,» kirjeldas doktor Laisaar.
Tartus ja Tartumaal hinnati kokku üle 24 000 patsiendi kopsuvähiriski. Neist enamik sõeluuringule ei kuulunud, edasi suunati väiksedoosilisele kompuutertomograafilisele uuringule aga üle 3700 patsiendi. Need on inimesed, kelle kopsuvähirisk on piisavalt suur, et sõeluuring oleks õigustatud.
Tanel Laisaar leiab, et metoodika patsientide sõeluuringusse saamiseks on efektiivne. «Patsientidele lähenetakse personaalselt, see tagab suure osaluse,» ütles ta ning märkis, et aasta varem, 2021. aastal kolmes perearstikeskuses tehtud teostatavuse uuringus oli tulemuseks, et kompuutertomograafilisele uuringule jõudis 87 protsenti sõeluuringu sihtrühma patsientidest. «See on ülihea tulemus,» sõnas ta.
Praegu kõneks olev katseprojekt ei ole veel päriselt lõppenud, kuna viimased sõeluuringu kompuutertomograafilised uuringud leiavad aset jaanuaris ning paljud patsiendid vajavad kordusuuringuid kolme või kuue kuu möödudes.
«Praeguseks oleme diagnoosinud ja ravile suunanud 20 kopsuvähiga patsienti, neist on opereeritud 12, mis on 60 protsenti,» ütles doktor Laisaar arve vaadates. «Tavaliselt saame kirurgiliselt ravida veidi üle 20 protsendi patsientidest, sest teistel on kopsuvähk kaugele arenenud. Lisaks oleme sõeluuringuga avastanud mitu neeru-, maksa- ja maokasvajat.»
Üks lahendust vajavaid küsimusi on aga ka projektis osalejate töökoormus.
«Perearstid ja -õed, kes sõeluuringuprojektiga kaasa tulid, olid alguses pigem skeptilised, kuid suur osa on nüüdseks öelnud, et tegelikult ei olnud koormus nii suur, kui nad kartsid,» rääkis Laisaar. «Väga suur abi on siin olnud uuringu koordinaatoritest, kelle rolli saab tulevikus suurendada ja seeläbi perearstikeskuste koormust vähendada.»
Samuti on sõeluuring suur koormus patsientidega tegelevatele kopsuarstidele ja radioloogidele, kelle vastutus on kõik kompuutertomograafilised uuringud läbi vaadata, kirjeldada ja anda juhendist tulenev soovitus patsiendi edasiseks käsitluseks.
Doktor Tanel Laisaare kokkuvõte on, et katseprojekt on hästi käivitunud ja patsientide tagasiside on olnud valdavalt positiivne.
«Sel, 2023. aastal jätkame sõeluuringut ning koos tervisekassaga ootame osalema nüüd kõiki Tartu ja Tartumaa perearste. See on meie ühine võimalus oma patsiente aidata,» ütles Tanel Laisaar lõpuks. «Peagi ehk on võimalik sõeluuringut laiendada üle kogu Eesti.»