Haaslava meeskoor tähistas oma sajandat aastapäeva kontserdi ja raamatuga

Raimu Hanson
, ajakirjanik
Copy
Sajanda aastapäeva kontserdil lauldi, õnnitleti ja peeti kõnesid.
Sajanda aastapäeva kontserdil lauldi, õnnitleti ja peeti kõnesid. Foto: FB/erakogu

Haaslava meeskoor andis Reola kultuurimajas oma 100. aastapäeva tähistamiseks kontserdi. Kuulajate ette astudes oli meestel lisaks lauludele kaasa võtta äsja trükikojast tulnud raamat, milles koori ajalugu üles tähendatud.

Taivo Kirmi koostatud raamatu 167 lehekülge on täidetud põhjaliku ülevaatega koori esimese sajandi tegevusest aastani 1965. Tekstide kõrval on illustratsioone nii dokumentide koopiate kui ka fotodena. Kujundanud ja küljendanud on Margus Nõmm.

Äsja trükitud raamatud on pakist välja võetud.
Äsja trükitud raamatud on pakist välja võetud. Foto: FB/erakogu

Kõigepealt saavad lugejad teada, et Haaslava Meeslaulu Ühingu asutamiskuupäevaks loetakse 15. jaanuari 1923, kuid tegelikult ei ole 1923. aasta jaanuaris Tuigo meeskoori nime kandnud koori kooskäimisest või koori asutamisest mingit märget.

Värskesse raamatusse on kirja pandud, et Haaslava Meeslaulu Ühingu asutamiskoosolek toimus 15. jaanuaril 1931. Ühingu juhatus tuli kokku 22. jaanuaril 1931 ja otsustas: «Meelde tuletades ja arvestades Tuigo Meeskoori tegevust ja sündmusi selle kestel, otsustatakse Haaslava Meeslaulu Ühingu asutamisaastaks lugeda 1923. aasta, mil Haaslava Tuigo Meeskoor võttis osa VIII üldlaulupeost ja missugusest ajast nimetatud meeskoor on teotsenud vahetpidamatult. Asutamispäevaks võetakse 15. jaanuar.»

Seega pandi kokku 1931. aasta 15. jaanuaril toimunud ühingu asutamise kuupäev ja 1923. aasta.

«100 aastat on nelja inimpõlve pikkune periood ja selle aja jooksul on nii paljut meenutada, et ühtede kaante vahele see kõik ära ei mahugi,» märgib raamatu sissejuhatuses Priit Lomp, Haaslava vallavanem aastail 2009–2017 ja Kastre vallavanem aastast 2017. «Käesolev raamat, juubeliaasta esimene trükis, ei räägi ju pelgalt laulmisest, vaid avab meestelaulu algusperioodi, toonast eluolu, pakub meenutusi ja fakte.»

Vallavanem lisab, et Haaslava meeskoor on olnud ikka oma kodukandi firmamärk, varem Haaslava, nüüd Kastre vallas.

«Nagu juhusena meeskoori 100. sünnipäeva puhul tänavusel aastal, ärkavad ellu või saavad veelgi rohkem õitsengule kõik kolm meeskoori jaoks olulist hoonet ja piirkonda, kus saja aasta eest mehed esimesed lauluharjutused sooritasid – Tuigo endine koolihoone, Priiuse seltsimaja ja Sillaotsa kool,» märgib Priit Lomp. «Nendest kohtadest – lasteaiast, kultuuripesast ja koolimajast tulevad ka need poisid ja mehed, kes viivad Haaslava meeskoori järgmiste suurte juubeliteni.»

Kroonikaraamatu esimene osa saab lisa kavakohaselt aprillis. Kolmas raamat on kavas trükkida detsembris.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles