REEDENE RÕÕM ⟩ Haozhen Li peab Hiina pelmeenide tegemist raskemaks kui eesti keele ära õppimist

Hiina 14-miljonilisest suurlinnast pärit Haozhen Li leiab, et Tartu suurusest talle piisab. Siin on aega õppimiseks ja mõtlemiseks. Foto: Kristjan Teedema

Tartu ülikooli folkloristika magistriõppes tudeerib Pekingi kõrvalt, pisut väiksemast, 14-miljonilisest mereäärelinnast Tianjinist pärit Haozhen Li (24). Eestlasele hoomamatu suurusega linna kirjeldab ta nõnda: seal võib olla elanud terve pika elu, aga ikka on kohti, kuhu jõudnud ei ole ega jõua ka.

Tartu ülikooli folkloristika magistriõppes tudeerib Pekingi kõrvalt, pisut väiksemast, 14-miljonilisest mereäärelinnast Tianjinist pärit Haozhen Li (24). Eestlasele hoomamatu suurusega linna kirjeldab ta nõnda: seal võib olla elanud terve pika elu, aga ikka on kohti, kuhu jõudnud ei ole ega jõua ka.

Tartust talle piisab. Siin on aega õppimiseks ja mõtlemiseks. Ülikoolilinna jõudis Li esimest korda 2019. aastal vahetusõpilasena, hiljem juba folkloristika magistrandina, kui asus uurima hiina rahvausundit kaasaegses ühiskonnas. Selle alla kuulub ka hiina uusaasta kombestik, mida Eestis üha enam peetakse.

Miks Eesti? «Asi on nii, et me ei tunne päriselt ennast enne, kui tunneme juba teisi. Kui õpin siin eesti rahva kultuuri, saan paremini mõista ka oma kultuuri,» ütles magistrant sulaselges eesti keeles.