Egeli Raudmäe: Ühiskond kurvas kõverpeeglis

Egeli Raudmäe Foto: Kristjan Teedema

Suund, kuhu meie poliitkultuur viimasel ajal tüürib, on üsna kurb. Siinkohal ei mõtle ma mitte ainult viimast paari kuud, vaid lausa viimaseid aastaid. Poliitika on muutunud noortele ebameeldivaks ja mis seal salata, kohati lausa tülgastavaks, sest käitumine, mida lasteaiaski naljalt ei kohta, on saanud tavaks ja normiks. Me ühiskonnana ei vaata sellele isegi eriti viltu enam, vaid peegeldame neid mustreid.

Olen järjest rohkem hakanud märkama, kui ebameeldivaks on muutunud inimesed avalikus suhtluses nii sotsiaalmeedias kui ka päriselus. Näiteks on ilmunud artikleid sellest, kuidas arstide tööd saadab solvangute laviin või pahameelt elatakse välja klienditeenindajate peal, ja teistestki täiesti jaburatest juhtumitest.

Siinkohal ei proovi ma teiste inimeste muret pisendada, aga arulagedaks teeb selle asjaolu, kuidas arvatakse endal olevat õigust teisele inimesele halvasti öelda, sest tagajärjed on ju minimaalsed. Või siis nii tegelikult lihtsalt näib, sest me keegi ei tea, mis toimub suletud uste taga. Lõppude lõpuks me oleme kõik inimesed ja sõnad võivad lõigata hinge sügavad haavad.