Linnakodaniku muuseumis saab näha säästlikke karpe

Üks näitusele jõudnud karpidest. Foto: Linnakodaniku muuseum

Reedest, 20. jaanuarist on  Tartus 19. sajandi linnakodaniku muuseumis avatud näitus «Kui karbid räägiksid...».

Väljapanek valmis koostöös kõrgema kunstikooliga Pallas. Tegemist on iselaadse näitusega, sest selle kuraatorid – Pallase õpilased – seadsid endale kohe alguses ranged piirangud: kasutusele tulevad vaid taaskasutatud materjalid ning näituse eksponeerimisel kasutatakse võimalikult vähe lisavahendeid.

Seetõttu kujunes nõnda, et näitus valmis põhimõttel «näitus näituse sees». Muuseumi keskkonda ehk 19. sajandi interjööri on lisatud uued objektid.

Need uued objektid on mitmesugused karbid, mille kuraatorid valisid välja linnamuuseumi kogudest. Esmapilgul ehk väheütlevad esemed – karbid – räägivad erinevaid lugusid.

«Ega siis tänapäeval on ka nii, kommi toodi, küpsiseid toodi ja prouad hoiavad oma juveele neis karpides,» selgitas üks õpilaste juhendajaid, Pallase õppejõud Madis Liplap. Kõnealusel näitusel on karbid siiski vanemad kui nüüdisaegsed. Neid karpe on kasutatud põlvkondade kaupa ja need pole kunagi muutunud prügiks.

Oma ühiselt üles tähendatud selgituses ütlevad kuraatorid nii: «Võitja pole mitte see muuseum, kes koostab kõige suurema eelarvega näituse, vaid see, kes loob mõnusa ja inspireeriva keskkonna. Muuseumid peaksid julgustama inimesi mõtlema oma elule pikas perspektiivis: mida nad toodavad ja tarbivad, kust nende ressursid pärinevad, kuhu jäätmed lähevad ning kuidas nende elu mõjutab teisi inimesi ja keskkonda laiemalt.»

Näitus valmis Pallase täiendkursuse «Säästlik ja säästev näitus» raames. Kursust juhendasid Pallase õppejõud Kurmo Konsa ja Madis Liplap. Kursusest võtsid osa Mari Oolberg, Kristiina Ribelus, Anette Sarap, Mikk Lahesalu, Karoliina Kalda, Ülle Kask, Anna Rinaldo, Kärt Petser, Kadri Kallaste, Kadri Laur, Marje Jürgenson, Mariliis Õunapuu ja Anne Prangel. Näitust saab 19. sajandi linnakodaniku muuseumis vaadtat 5. märtsini.