:format(webp)/nginx/o/2023/04/13/15254599t1h4c5f.jpg)
/nginx/o/2023/01/17/15084540t1he7b8.jpg)
Maaülikooli loomakliinikusse satub aasta jooksul 100–150 metslooma. Kliinikus aidatakse neid igal viisil, kuidas võimalust on. Tehakse mitmesuguseid uuringuid ja protseduure ning pingutatakse kõvasti, et karvased ja sulelised taas elujõuliseks aidata.
Loomade ja lindude puhul pole siiski oluline ainult see, et nad ellu jääks, vaid ka see, et nad suudaksid hiljem oma loomulikus elukeskkonnas hakkama saada. «Eesmärk on see, et loom, kes siit majast lahkub, on looduses võimeline ka toime tulema,» ütles kliinikus metsloomi raviv Madis Leivits.
Kummalised andmed
Ühe parasjagu ravil oleva kaljukotkaga ongi seis kahtlane, kas ta üldse kunagi saab valmis iseseisvaks eluks looduses. Nimelt pandi linnule möödunud aasta juulis külge GPS-seade. Suve lõpus jäid jälgimisandmed Leivitsale aga silma. Kui teised sama pesa pojad olid aktiivsed ja liikusid normaalselt, siis see kotkas oli küllalt passiivne. Et loomaarstil oli sinna kanti asja, otsustas ta pilgu peale heita.
/nginx/o/2023/01/17/15084543t1h58ce.jpg)
«Tegelikult ma arvasin, et lähen GPS-seadet otsima,» lausus Leivits. Nimelt eeldas ta, et seade on kotka küljest lahti tulnud ja kuhugi pesakoha juurde jäänud. Peale pikka otsimist leidis ta üpris õnnetus seisus linnu, kes oli tugevas alakaalus ja lendas ainult väikeste lõikude kaupa ning väga madalalt. Käepäraste vahenditega ehitas Leivits puuri, et kotkas autosse transportida, ja tõi linnu Tartusse. Loomaarstid arvavad, et sellel linnul tekkis juba pesas kahjustus, mis takistab tal endaga looduses hakkama saada.
Kui asjad on ikkagi halvasti, ei tasu looma kannatusi pikendada, ütles loomaarst Madis Leivits.
Leivitsa sõnul satub nende juurde erinevaid linde, näiteks kanakulle, hiireviusid, kodukakke ja erinevaid kotkaid. Imetajaid tuuakse nende juurde harvem, vahel on nende hoole all mõni siil või keskmiselt korra aastas tuleb ravida ka ilvest. Korra on maaülikooli loomakliinikus abi saanud hunt.
Üks Leivitsa hoole alla sattunutest oli Võnnust leitud merikotkas. Võnnu jahimehed pidasid möödunud reedel parasjagu metsseajahti, kui koerad avastasid võsast lennuvõimetu merikotka. Jahimehed peatasid otsemaid jahi ja toimetasid linnu maaülikooli loomakliinikusse.
Alati ei õnnestu
Võnnu jahiseltsi juhatuse liige Lauri Saks tol päeval küll jahil ei olnud, kuid tema sõnul tuleb selliseid olukordi harva ette. «Loodus juba on selline koht, kus abitusse seisu jäänud loomad süüakse teiste poolt ära,» selgitas ta.
Loomakliinikusse jõudnud merikotkal tuvastati akuutne pliimürgistus ja röntgenipiltide pealt oli näha, et linnu maos on kuulid, need olidki mürgistuse põhjustanud. Hoolimata Madis Leivitsa katsetest lindu turgutada merikotkas ellu ei jäänud.
Nendest metsloomadest, kes maaülikooli kliinikusse jõuavad, tuleb laias laastus pooled eutaneerida, sest selleks ajaks, kui loom kliinikusse jõuab, on ta juba nii kehvas seisus, et teda päästa ei ole enam võimalik. «Kui asjad on ikkagi halvasti, ei tasu looma kannatusi pikendada,» selgitas ta.
Mõnda raskes seisus looma proovitakse ravida, kuid kahjuks see alati ei õnnestu. Leivitsa sõnul on loomaarsti juures viibimine ise juba niigi õrnas seisundis loomale raske. Siiski jõuab ligi 40 protsenti loomadest tagasi oma loomulikku elukeskkonda.
/nginx/o/2023/01/17/15084541t1h023d.jpg)
/nginx/o/2023/01/17/15084542t1h979f.jpg)