Kui Tartu ülikooli loodusmuuseumile pandi alus 1802, siis aasta hiljem asutati ülikooli botaanikaaed – tänavu möödub sellest 220 aastat. Sünnipäeva pidusündmused toimuvad juunikuus.
Tartu ülikooli botaanikaaed tähistab tänavu juubelit
Tartus Emajõe ääres 3,5 hektaril paiknevas botaanikaaias tutvustatakse külalistele floora mitmekesisust, taimede kasutamist ja kaitsmist. Botaanikaaia kollektsioonides kasvab üle 11 000 taksoni ja sordi taimi – tundrast troopiliste vihmametsadeni.
Tartu ülikooli botaanikaaed on rajatud 1803. aastal kunagise Tiigi tänava pargi asemele. Aia rajaja ja esimene juhataja oli professor Gottfried Albrecht Germann, kes tõi 1806. aastal aia üle praegusele kohale, kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja selle ümbrusesse.
Rohkem kui kahe sajandi jooksul on teadlased, kuraatorid ja aednikud rajanud taimevaramu.
Nüüdisajal defineeritakse botaanikaaeda kui elustaimede teaduslikku kollektsiooni, mis on avalikkusele avatud ning tegeleb liigikaitsega. Seetõttu tegeleb Tartu ülikooli botaanikaaed aktiivselt taimeliikide ja -sortide geneetilise ressursi kaitse ning uurimisega. Botaanikaaed on aianduse ning loodushariduse õppebaas nii üliõpilastele, õpilastele kui ka aiakülastajaile: pidevalt toimuvad näitused ja loodushariduslikud programmid.
Kasvuhoonetes asuvatest taimekogudest leiab peamiselt troopikas ja lähistroopikas kasvavaid taimi. Avamaal paiknevad kogud keskenduvad põhiliselt parasvöötmes kasvavatele taimedele. Erinevates avamaakollektsioonides on esindatud ka mitmed Eestis looduskaitse all olevad taimed.
220-aastaseks saav Tartu ülikooli botaanikaaed tähistab oma sünnipäeva suvisel ajal juunikuus, kui aed on värvikirev ja õites. Pidunädala sündmused korraldatakse koos Loodusfestivaliga, mis sel aastal toimub 7.–11. juunini. Loodusfestivali teema «Elu aed» on inspireeritud Tartu ülikooli botaanikaaia 220. aastapäevast.