Mõisa talli ootab ees lammutamine

Tulika tänava endine vivaariumihoone, mille linn kavatseb ülikoolilt osta, on algselt olnud Maarjamõisa tall või laut. Foto: Sille Annuk

Tartu linn on sattunud pikantsesse olukorda, kavatsedes ülikoolilt osta endise mõisakompleksi hoone, et see lammutada, kuigi kultuuriväärtuste teenistus on maja hinnanud säilitamisväärseks.

Jutt on Maarjamõisa endisest abihoonest aadressil Tulika 1, kus oli aastaid vivaarium ehk katseloomade elupaik. Hoone on kirja pandud Tartu kultuuriväärtusega asjade ja mälestiste registris kui säilitamisväärne, ehkki pärast valmimist 1872 on seda korduvalt ümber ehitatud.

Nagu selgitas Tartu kultuuriväärtuste teenistuse juhataja Romeo Metsallik, ei tähenda selles registris olek tingimata, et hoonel oleks kaitsestaatus. Tulika 1, tõenäoliselt mõisaajal laut või tall, ei ole riiklik arhitektuurimälestis ega jää ka Maarjamõisa tuumiku kaitseks loodud miljööala piiresse.

«Kuid me ikkagi jälgime seda kui kultuuriväärtusega objekti,» ütles Metsallik.

Nagu abilinnapea Jüri Kõre on leheveergudel juba öelnud, on seekord tehingu objektiks krunt, kuhu on kavas ehitada piirkonna sotsiaalabikeskus. Kuid kindlasti mitte vanasse hoonesse. Kuna kaitsestaatust juriidiliselt pole, ei ole hoone lammutamiseks takistust, lammutamine ongi linna plaan.

Seega pärast tehingu toimumist on Tartu linn see, keda Tartu linn peaks veenma olema normaalne omanik ja kultuuriväärtusega hoonet säilitama.

Volikogule kinnistu ostuks loa küsimiseks esitatud materjalides ei ole ühtki viidet, et tegu on kunagise mõisakompleksi hoonega, sellest polnud juttu ka volikogu saalis, kuigi küsitletud volinikud leiavad, et see teave väärinuks märkimist, isegi kui juriidilist takistust linna plaanide teostamiseks seetõttu ei ole.

Volikogu sotside juht Tõnu Ints ütles, et selle kinnistu ostmine 72 000 euro eest on hea tehing aga igal juhul.

Kuigi linn on taastanud hullemaski seisukorras hooneid, näiteks Kalevi 17, on linnapea Urmas Kruuse sõnul selliste asjadega nüüd lõpp: «Kuskil ei ole olnud juttu, et hakkame seda hoonet taastama. Meie suured renoveerimised lõpevad Kalevi tänavaga ja selliseid suuremahulisi taastamisi küll plaanis ei ole.»

Maarjamõis

• Enne linnaga liitmist 1923 kuulus Maarjamõis (Marienhof) Nõo kihelkonda. Ühtedel andmetel tuli mõisa nimi sellest, et keskajal varustas mõis Püha Maarja kirikut. Teistel andmetel eraldati Maarjamõis Tähtverest 1730. aastail. 1816 koosnes mõisakeskus kaheksast hoonest, mida ümbritsesid tiigid ja kraavid. Peahoone on ehitatud 1872–1905, algne ruumilahendus ja välisilme on valdavalt säilinud.

Allikas: www.tartu.ee