/nginx/o/2024/10/18/16427064t1h12ce.png)
/nginx/o/2023/01/17/15083445t1hec51.jpg)
Tartu ülikooli farmaatsiainstituudis arendatakse ravimite 3D-printimise tehnoloogiat, mille eesmärk on paremini haigusi ennetada, diagnoosida ja ravida.
Tartu ülikoolis arendatav 3D-printimine aitab tulevikus haigusi paremini ravida
Tartu ülikooli farmatseutilise tehnoloogia nooremlektor Kristjan Olado ütles, et ravimitööstuses kasutatavad tootmistehnoloogiad nagu tableteerimine ei ole mõeldud väikesemahuliste personaliseeritud ravimipartiide loomiseks.
Seetõttu on farmaatsiateadlaste üks eesmärke uute, paindlikumate tootmismeetodite kasutuselevõtt.
Üks võimalikke uudseid meetodeid on tablettide kolmemõõtmeline ehk 3D-printimine. 3D-printimine sai alguse 1980. aastatel ning seda on kasutatud ka kardioloogias, hambaravis, plastilises kirurgias ja bioprintimisel. Viimastel aastatel on 3D-printimine jõudnud ka meditsiinivaldkonda.
«Arvuti abil disainitud mudel ehitatakse kiht kihi haaval soovitud objektiks,» selgitas Olado. «Sõltuvalt kihi lisamise viisist jaguneb 3D-printimine erinevateks meetoditeks. 2015. aastal sai müügiloa esimene 3D-prinditud ravim Spritam.»
Tartu ülikoolis ravimite 3D-printimise teemal doktoritöö kaitsnud Laura Viidik ütles, et lisaks ravimitele 3D-prinditakse praegu ka toidulisandeid. «Vastavalt personaalsele vajadusele prinditakse igasse kihti erinev toidulisand. Nii valmib üks terviklik tablett, kus igas kihis on erinev aine,» selgitas Viidik.
Ta lisas, et sarnast ideed saaks rakendada tulevikus nii, et igas tabletikihis on erinev raviaine. «Näiteks inimesele, kes võtab viit erinevat ravimit, on võimalik 3D-printimise tehnoloogiaga toota tablett, mis sisaldab kõiki neid raviaineid,» rääkis Viidik. «Seega saaks tulevikus võtta patsient viie ravimi asemel tarvitada ainult ühte personaalselt 3D-prinditud tabletti.»
Viidik sõnas, et paraku takistab tablettide 3D-printimise laiemat kasutuselevõttu uudse tehnoloogia vähene reguleeritus. «Mida rohkem ja põhjalikumalt teadusmaailmas meetodit uuritakse, seda paremini on võimalik luua ka 3D-printimisega seotud õigusruumi. Lisaks farmatseutilistele kvaliteedinõuetele on aktuaalne ka intellektuaalse omandi küsimus.»
Kristjan Olado ütles, et ravimite maailm on ohutuse ja kvaliteedi tagamiseks põhjalikult reguleeritud nii riigisiseste kui rahvusvaheliste õigusaktidega.