Piirivalvurid aitasid Peipsi järvel hätta sattunud kalamehi

Jäätuv Peipsi järv. Foto: Margus Ansu

Nädalavahetusel said piirivalvurid mitu teadet Peipsi järve jääl maastikusõidukitega hätta sattunud kalameestest. Kõik nad aidati tervelt tagasi kaldale.

Esimene teade Peipsi järvel hätta sattunud kalamehi laekus piirivalvuritele laupäeval kella 10 paiku hommikul, kui abi palus Meerapalu kandis kaldast umbes nelja kilomeetri kaugusel «motokoeraga» jääprakku sõitnud kalamehi.

«Piirivalvurid sõitsid mehele appi ning vintsisid tema maastikusõiduki jääpraost välja. Mees oli jääprakku sõites küll ise «motokoeralt» maha kukkunud ning märjaks saanud, kuid meedikute abi ta ei vajanud,» kirjeldas Mustvee kordoni juht Jalmar Ernits. «Ta sai oma sõiduki mootori tööle ning sõitis peale masina jääle tagasi vintsimist sellega ise kaldal.» 

Veel abivajajaid

Ta lisas, et juba mõni tund hiljem tuli järvelt teinegi teade abivajajatest. «Nimelt anti kella 15 paiku teada, et Omedu traaversil oli mootorsaan koos kelguga sõitnud jää peal olevasse suurde veeloiku. Masina mootor seiskus ning käima see enam ei läinud. Maastikusõiduki juhiga oli kõik korras, kuid tema suurim mure seisnes selles, et ta pidanuks minema järvel järele kaheksale kalurile, kelle oli hommikul jääle viinud,» rääkis Ernits.

Kordoni juhi sõnul oli väljas juba hämardumas ning transpordivahendit ootavad kalamehed kaldast enam kui kuue kilomeetri kaugusel, mistõttu sõitsid piirivalvurid abi ootavate kalurite juurde hõljukil ning sõidutasid nad turvaliselt kaldale. «Ka veelompi sõitnud masin aidati tagasi kuivale pinnale ning selle kaldasse toomise korraldas sohver juba ise,» lisas Ernits.

Keerulised olud

Ernits märkis, et viimaste päevade suured tuuled ning tihe vihmasadu on jääolud Peipsil muutnud paiguti keeruliseks. «Jää veel kannab, kuid on kohti, kus see on õhuke juba kalda lähedal, jäässe on tekkinud pragusid ning kohati on jää peal suuri veelompe, see kõik nõuab jääle minejatelt täit tähelepanu ning kursisolekut jääolude hetkeseisuga,» selgitas kordoni juht.

Ta lisas, et enne jääle minekut on seega väga oluline end jääoludega kurssi viia ning maastikusõidukiga jääl liikudes väga ettevaatlik olla. «Pigem sõita veidi aeglasemalt, sest siis jõuab eesolevaid ohte märgata ja neile ka reageerida. Kui minna rahulikus tempos, jääb piisavalt aega enne jääpragu või suuremat veelompi oma masin kinni pidada, ümber keerata ning teine suund valida,» rääkis Ernits. Hätta sattudes tuleb endast kohe märku anda, et abi saaks õigel ajal kohale jõuda, rõhutas ta.