GALERII ja VIDEO Vastselt inaugureeritud rektor Ülle Jaakma ei karda ametiketi raskust

Aime Jõgi
, ajakirjanik
Copy

Eesti maaülikooli rektorile Ülle Jaakmale, kelle esimene tööpäev oli 2. jaanuaril, asetas ametiketi kaela Eesti Vabariigi president Alar Karis reedel, 13. jaanuaril. Enne seda tuli Ülle Jaakmal anda ametivanne. See on lühike, ettelugemine kestis vast pool minutit.

«Asudes täitma Eesti maaülikooli rektori ülesandeid, tõotan järgida Eesti Vabariigi seadusi, Eesti Maaülikooli põhikirja ja akadeemilisi tavasid. Luban olla oma ametis väärikas ja aus, hoolitseda ülikooli arengu ja hea käekäigu eest ja hoida ülikoolipere ühtsena,» kõlas see.

30 sekundit! Aga vande andmine tähendab rektor Ülle Jaakmale tööle jäägitut pühendumist järgmisel viiel aastal. Mis sest, et ta oma eelkäijalt Mait Klaassenilt sai eeskujuliku ning nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud kõrgkooli, mida edasi juhtida. Töö ülikoolis ei saa kunagi seista.

«Eesti maaülikool on jõudnud maailma saja parima ülikooli hulka põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas, loonud nüüdisaegse ülikoolilinnaku ning rahvusvahelise ja samas eesti keelt ja kultuuri kõrgelt väärtustava töö- ja õpikeskkonna,» ütles Ülle Jaakma oma pärastises inauguratsioonikõnes, hinnates kõikide varasemate rektorite, aga eriti Mait Klaasseni panust.

Ametiraha raske sõnum

Ametiraha, mida Ülle Jaakmal pidulikel sündmustel kanda tuleb, on valminud juba 2004. aastal, ajal, mil kõrgkooli rektor oli Alar Karis. Ametiraha autorid Eve Margus-Villems, Piret Hirv ja Kristiina Laurits on disaininud selle nii, et keti lülid pole ahelas, vaid asetsevad üksteise kõrval, mis loob pildi Eesti maastikust ja loodusest ning kuhu on graveeritud linde, loomi ja kalu.

Eesti maaülikooli rektori, professor Ülle Jaakma ametikett ei ole kerge kanda.
Eesti maaülikooli rektori, professor Ülle Jaakma ametikett ei ole kerge kanda. Foto: Sille Annuk

See kett sobis ülihästi Ülle Jaakma sinisele kleidile.

Kas ametikett teie õlgadel on ka raske kanda?

«Jaa, see on üllatavalt raske,» vastab Ülle Jaakma siiralt ja lisab: «Ma pidin veel neli lüli siit vahelt laskma ära võtta, muidu oleks ulatunud siiani.» Ülle Jaakma näitab, et allapoole vööd.

Aga mis võiks olla teile kui juhile kõige raskem asi Eesti maaülikoolis?

«Kõige raskem on panna kokku kõik need erinevad ootused, mis ühiskonnal ülikooli suhtes on,» vastas Ülle Jaakma. «Me peame tegema väga head teadust, peame andma väga kvaliteetset õpet, mis tööturul on oodatud. Samas ootab ühiskond, et me ka suure osa  ühiskonna probleeme ära lahendaksime. Või kui me neid ei lahenda, siis vähemalt, et me pakuksime teaduspõhiseid lahendusi. Kõike seda mustrit kokku panna on teinekord päris keeruline...»

Eesti Vabariigi president Alar Karis ja Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma.
Eesti Vabariigi president Alar Karis ja Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma. Foto: Sille Annuk

Eesti Vabariigi president Alar Karis meenutas oma kõnes seda, mida tema ütles kakskümmend aastat tagasi siis, kui oli ise ametivande andnud ja presidendilt ametiraha saanud. Ta ütles, et selle ülikooli idee peaks vastu pidama nii kohalikele tuuleiilidele kui ka Euroopa tormidele, sest maa on see, kes on alati oma rahvast toitnud.

President Karis tõdes, et maaülikooli areng on näidanud, et see idee on vastu pidanud küll. Enamgi veel, sest nüüd ei tule kõnelda enam sellest, et maa peaks rahva ära toitma. «Meie ootus on nüüd palju suurem,» rääkis ta. «Me loodame, et maaga seotud tegevused annaksid meile kõigile elamisväärse tuleviku.»

President pidas silmas säästlikku maakasutust ja metsandust, taastuvat energeetikat, kohanemist kliimamuutustega. «Maa, see on terve ellujäämise teadus, kuna kestliku tuleviku loomine eeldab mõtteviisi senisest enam maakeskseks muutmist ning «maa» on ses lauses nii suure kui ka väikse tähega,» kõneles ta.

President soovis Eesti maaülikoolile jõudu ja lubas Ülle Jaakma tegemistel silma peal hoida. Seda enam, et nende kodud Tartu lähedal maal asuvad kõrvuti, vaid Ülle Jaakma õunaaed  on vahel.

Vasak pool olgu korras

Mida soovib Ülle Jaakmale tema abikaasa Vahur Jaakma, kes on Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) vilistlane, erialalt elektriinsener, aga pidanud Puhja vallavanema ametit ja olnud aastaid omavalitsustegelane.

«Ma soovin, et saaksin olla kogu aeg ta vasakul küljel, olla ta vasakuks käeks,» vastas Vahur Jaakma. See oli natuke mõistujutt, kuna nii Ülle kui ka Vahur Jaakma on mõlemad vasakukäelised.

Vahur Jaakma istub rektor Ülle Jaakma vasakul küljel.
Vahur Jaakma istub rektor Ülle Jaakma vasakul küljel. Foto: Sille Annuk

Mis seal vasakul käel siis ära korraldada tuleb?

«Ma arvan, et see puudutab meie kodust elu, et Üllel oleks kodus võimalikult mugav olla,» vastas Vahur Jaakma. «Ta on meil hõivatud olnud kogu aeg. Juba aastakümneid on nii, et Ülle õhtuti koju tulles alati natuke hilineb.»

Ülle Jaakma on veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi kõrgelt hinnatud professor, tema akadeemiline karjäär muljetavaldav. Enne rektoriks valmimist oli ta 10 aastat Eesti maaülikooli teadusprorektor.

Muudetud nimega bussipeatus Eesti maaülikooli lähedal.
Muudetud nimega bussipeatus Eesti maaülikooli lähedal. Foto: Risto Mets

Kui Eesti maaülikooli rektorile ametiketi kaelaseadmise tseremoonia läbi oli ja inimesed Eesti maaülikooli peahoonest laiali valgusid, panid nad tähele, et keegi on maaülikooli linnaliini bussipeatusele pannud uue nime – JAAKMAAÜLIKOOL.

Kohalike temp, mis muud. Maaülikooli üliõpilased jäid silma juba aulaüritusel, kus üliõpilasesinduse esimees Helen Kõnd palus oma kõne lõpus kaastudengeil inaugureeritud rektorile kingitus üle anda. Selleks osutus märkimisväärse laadungiga pappkast, mis oli komplekteeritud kaubast, mida tudengid ise kõige enam hindavad – kiirnuudlid, lihtsad präänikud ja muu suupärane ning pudel kõige odavamat veini.

Palju õnne rectrix magnifica!

Tagasi üles