Kehtiv hariduskorraldus on loonud olukorra, kus osa inimesi läheb ülikooli õppima selleks, et saada diplom, hoolimata õppekava sisust ja erialast. See on muutnud ülikoolid massiõppeasutusteks. Rahul ei saa olla keegi: õppejõud põlevad läbi ja üliõpilaste jaoks hariduse kvaliteet langeb, sest ära on kadunud personaalsus ja akadeemiline sisukas arutelu, mis peaks olema kõrghariduse vaieldamatu osa.
Tellijale
Hedi Teidearu: Õppemaks võiks olla 1500 eurot aastas (2)
Lähtudes OECD viimasest statistikast on Eestis kõrgharitute hulk erakordselt suur. Iseenesest on see ju positiivne nähtus, et meie riigis on nii palju haritud inimesi. Teisalt võib selline seis aga kõrghariduse väärtust hoopis devalveerida, sest kui kõik on erilised, ei ole keegi eriline.