Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Omicumis on kohal Anonüümsed Harilikud ja nende loodud diatüüpiad

Copy
Harilikud kunstiharrastajad näituse avamisel Omicumis 10. jaanuari õhtul.
Harilikud kunstiharrastajad näituse avamisel Omicumis 10. jaanuari õhtul. Foto: Sulev Kuuse

Omicumi aatriumi seintel on näha uued pildid pealkirja all «Anonüümsed Harilikud», väljendamaks ühe sõpruskonna ühtekuuluvustunnet ja karjuvat vajadust tegelda kunstiga.

Harilikud said kokku kümmekond aastat tagasi Tartu rahvaülikoolis, kus neid õpetas ja vormis kunstnikeks juhendaja Piret Erikson (1957–2018). Tema korraldas ka Harilike esimesed näitused.

Nüüd juhendavad Harilikke kunstnikud Tuuli Puhvel ja Eero Ijavoinen ning kuna Omicumi näituse piltide kõrval ei ole autorite nimesid – neid saab lugeda näituse tutvustusest –, siis vaataja täpselt ei teagi, milline pilt kellele kuulub. Hea, kui autorid need ise ära tunnevad!

Anomüümsed Harilikud ja mõned uudistajad Omicumis näitust avamas. Juhendaja Eero Ijavoinen on paremalt teine. Tuuli Puhvel ta kõrval pildil seljaga.
Anomüümsed Harilikud ja mõned uudistajad Omicumis näitust avamas. Juhendaja Eero Ijavoinen on paremalt teine. Tuuli Puhvel ta kõrval pildil seljaga. Foto: Sulev Kuuse

10. jaanuari õhtul olid Harilikud ja nende juhendajad näituse avamisel kõik rõõmsalt kohal, samuti bioloog ja Omicumi näituste organiseerija Sulev Kuuse, ning uudistajaiks veel mitmed teadusmaja töötajad.

Tuuli Puhvel ja Eero Ijavoinen rääkisid, et selle näituse mõte oli teha natuke suuremaid töid kui need, mis tavaliselt stuudios sünnivad.

Väljapanekust osa on valminud suvises maalilaagris Pivarootsis ning teine osa sügisel, mil Harilikud proovisid kätt graafikatehnikaga, mille nimi on diatüüpia.

Mare Jantra ja Anu Valli (paremal) ja nende loodud diatüüpiad.
Mare Jantra ja Anu Valli (paremal) ja nende loodud diatüüpiad. Foto: Sulev Kuuse

Lihtsalt seletades sünnib diatüüpia nii, et pind kaetakse trükivärviga, sellele asetatakse paber ja asutakse joonistama.

Kasutada võib pliiatsit ja pintslit, aga ka näppe. Surve abil kandub joonistatud kujund või motiiv paberi teisele, trükivärvipoolsele küljele. Kui leht ümber pöörata, on seal kõik peegelpildis. Joonistajaks võib olla virtuoos, algaja või laps, vahet pole – diatüüpia sünnib igal juhul.

Harilikke kunstnikke on kokku 12. Nad käivad koos kaks korda nädalas Riina ja Einar Redi kodu garaažis Tähtveres. Garaažist on aastatega kujunenud õdus ateljee, kuhu korraga mahub tegutsema kuus inimest.

Osa käib teisipäeviti ja teised reedeti. Kui juba kohal ollakse, siis kunsti peale «raisatakse» terve õhtu, mitte tund või kaks.

Lasteaiaõpetaja Kaja Raitar ja hambaarst Riina Redi oma tööde lähedal.
Lasteaiaõpetaja Kaja Raitar ja hambaarst Riina Redi oma tööde lähedal. Foto: Sulv Kuuse

Riina Redi on hambaarst, nüüd küll juba pensionil, ja tema ütles, et kunstiga tegelemise kõrval käib neil seal ka mokalaat, mille käigus peavad saama kõik probleemid lahendatud.

Riina Redi istub oma pildi alla ja selgitab, et sel on kujutatud mudahüpik ja mangroovivõsa. Valminud suvises maalilaagris Pivarootsis. Aga kui juhendajad Tuuli ja Eero asusid ta teost seinale panema, keerasid nad maalil jalad ülespidi. Ütlesid, et nii on parem. Mis sest, et mudahüpikul (see on üks teatavat liiki kala) on seal pildil nüüd natuke raske olla, arvas autor Riina Redi.

Harilike seast leiab veel apteekreid, arste, õpetajaid, raamatupidajaid ning teisi kõrgelt haritud spetsialiste. Grupi vaim on tugev, neid liidab koos veedetud aeg ning eriti suvised viiepäevased maalilaagrid.

Kaja Raitar ja pilt. Küsida tuleb, kus on Ott Sepp.
Kaja Raitar ja pilt. Küsida tuleb, kus on Ott Sepp. Foto: Sulev Kuuse

Kokkuvõtvalt võib öelda, et näitusel esinevad Ruth-Rehme Rähni, Ira Grohn, Ene Nobel, Riina Redi, Helga Suija, Maire Pedor, Anu Valli, Kaja Raitar, Maire Kosk, Annika Jänes ja Mare Jantra. Seal on ka mõni juhendajate Tuuli Puhveli ja Eero Ijavoineni töö.

Pilte veel. Paremal Eero Ijavoineni teos.
Pilte veel. Paremal Eero Ijavoineni teos. Foto: Sulev Kuuse

Omicumi galerii asub Tartus Riia 23b ja on vaatajaile avatud tööpäeviti kell 9–17. Näitust näeb 19. veebruarini.

Mare Kosk ja ta raamitud teos.
Mare Kosk ja ta raamitud teos. Foto: Sulev Kuuse
Tagasi üles