Juba tund enne pidu olid saali neli esimest rida ärevate nägudega naisi täis. Ja viis minutit enne pidu olid ka viimased read täis – meestel tuli hakata lisatoole hankima.
Naistepäevakontsert pani naiste silmad särama
9. märts 2012, 15:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu pensionäride organisatsiooni Kodukotus saali kogunes eile vähemalt sada naist, kes kõik ihkasid kuulda seeniormeesteklubi korraldatud naistepäevakontserti.
Aime-Heidi Jahnson oli koha sisse võtnud teises reas ja jälgis rahulolevalt, kuidas härrad suupistete lauda sättisid ja muudkui edasi-tagasi voorisid. «Ilus on näha mehi toimetamas,» märkis ta. «Ja vaadake naiste silmi, kuidas need säravad!»
Salme Ratt ja Eha Miljukova olid varakult kohal sellepärast, et just samal hommikul oli neil võimlemisklubi Sire harjutustund. Salme Ratt kiitis, et naiste meelespidamine on ilus komme, ning lisas, et temale tõi väimees lilled ära juba eelmisel õhtul.
Aime-Heidi Jahnson rääkis, et kui tema hommikul linde toitma läks, märkas ta lilli maja trepil. Ei, need ei olnud abikaasa pandud, sest abikaasa õnnitles teda toas nagu kord ja kohus. «Mul on teisi austajaid ka,» ütles ta salapäraselt ja selgitas, et tema asjatab ka oma tänava noortega, on nende sõbranna ja usaldusisik ning kahtlustab üllatuse korraldamises just neid.
Saali kõrvalruumi kogunesid samal ajal hääli lahti laulma segaansambli Kobedad liikmed. Bassilaulja Richard Annamaa soovis valjuhäälselt head naistepäeva ning andis millegipärast just sopran Maie Blaubrückile plaksuga musi, mille peale teised aplodeerisid.
Esinemiseelse prooviga olid valmis saanud line-tantsijad, teiste hulgas Valentine Vene ja Eda Ernits. Nemad ütlesid, et kuna rivitantsijaid treenib seeniormeesteklubi liige Riro Kangro, siis tuleb neil mehi naistepäevakontserdi andmisel toetada ja esineda.
Korraga käis saalist läbi ärev kohin. Seeniormehed surusid end lillesülemitega kitsastesse vahekäikudesse ja ulatasid igale daamile kummardusega kobarnelgi.
Lõpuks ometi algas kontsert. Kõigepealt kõlas Matti Linno esituses kolm laulu, millest «Hopp, Johanna» ajal lõid naiste käed ja jalad hoolega rütmi kaasa.
Siis astus püünele jutuvestja Martin Liiva, kes luges kaasakiskuvalt ette Oskar Lutsu följetoni Karl Martin Uhhuu haigeolemisest.
Seejärel Arvo Teder, kes meenutas, et vene ajal oli vähe lilli ja palju naisi. Ning kuna neil sovhoosis oli 250 naist, tuli meestel igal aastal näha ränka vaeva, et juba kaks kuud enne 8. märtsi ühest Tallinna-lähedasest aiandussovhoosist need 250 õit ära tellida.
«Nüüd on õnneks lilli sama palju kui naisi,» rõõmustas Teder ning mängis suupillil ette pala «Ära koo mul, emake, punast seelikut». Kontsert ei olnud isegi veel poole peal.