:format(webp)/nginx/o/2023/01/06/15063910t1h7f51.jpg)
Tartu ülikooli raamatukogu konverentsisaali kõrval saab veel paar päeva vaadata režissööri, fotograafi ja õppejõu Arvo Iho kaht näitust. Need on «Aphrodite lummas», mis portreteerib naise kaunidust, ning Kadrioru pargi ajatu ilu jäädvustus «Unistuste aed».
:format(webp)/nginx/o/2023/01/06/15063912t1hc463.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/01/06/15064487t1h3d0d.jpg)
Samas kohas vaadata olnud kolmanda näituse, mis koosneb Andrei Tarkovski «Stalkeri» filmimise ülesvõtetest Tallinnas ja selle lähedal, viis autor juba minema. Arvo Iho tegutses toona, aastail 1977 ja 1978, väga kuulsa režissööri praktikandina. Mullu suvel avaldas ta raamatu ««Stalkeri» võtted Eestis».
Väljapanekut vaadanud kunstiajaloolase Enriko Talvistu teada on paljud filmimise paigad küll nüüdseks tundmatuseni muutunud, aga mõned, sealhulgas Stalkeri tänav Rotermanni kvartalis, on siiski veel alles.
«Tarkovski oli ka Peeter Urbla, Peeter Simmi ja Arvo Iho Moskva kinoinstituudi lõputööna valminud novellikasseti «Karikakramäng» juhendaja,» lisab Talvistu. «Mäletan teda ka korra Tartus käinuna kohtumisõhtul filmiklubis Amfo, kus vaadati siis vist tema eelmist filmi «Peegel». Kõigel sellel oli toona selline poolametlik, dissidentlik maine juures. Aga eks toonased organisaatorid Jüri Lina ja Jaak Lõhmus mäletavad ehk paremini.»
Tarkovski kõigi filmide läbivaatamine, kohati mitmekordnegi, käis 1980. aastate kohustusliku filmiharituse juurde. «Stalkeri» veidi porine ja räpane esteetika kontrastis puhta loodusega ning pikad filmikaadrid üksiku koeraga avaldasid Talvistu sõnul mõju järeltulevatele tegijatele, ka Eesti filmikunstis.
Kadriorg ja naise ilu
Kadrioru pargi ajatut ilu jäädvustava näitusekomplekti kommentaariks on Arvo Iho märkinud, et pargid on kui visioonid Eedeni aiast ja erinevais kultuurides on ka need nägemused erinevad.
«Kuulsad on prantsuse stiilis range kujundusega aiad, kuid meie kultuuriruumis on vaba kujundusega inglise parke meenutavad kooslused rohkem levinud. Ka armastatud Kadriorg oma paari sirge allee ja paljude looklevate radadega rohumaadel ja suurte puude varjus kuulub pigem sellesse inglise traditsiooni. Viimasel kümnendil on Kadrioru kirdenurka loodud ka jaapani aed oma kivide ja tiikidega,» lisab ta.
Paljud Arvo Iho pildid on nagu kuuvalgel tehtud.
«Puud ja põõsad kiirgavad energiat, mis päike neile on andnud, ja nii näivad tuttavad paigad nagu mingi Unistuste Aed. Hõbevalgetele piltidele lisan värvilisi loodusdetaile ja pehmeid värvimaalinguid, et nad vastastikku teineteise ilu esile tooksid,» selgitab autor. «Nüüd, aasta kõige pimedamal ajal, lisan veel pilte valguse uuestisünnist suure pimeduse südames. Ja ühe mehe Unistuste Aeda peaks hästi sobima ka nägemused naistest, mis on nüüd kasvanud omaette näituseks «Aphrodite lummas».»
Iho tuleb valgusmaalinguid naistest ning Kadrioru pargi fotosid raamatukogu seintelt maha võtma pühapäeval.
:format(webp)/nginx/o/2023/01/06/15063916t1hff99.jpg)
/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)