Tartu linnaraamatukogu värskeima raamatunäituse «Kuldsulega kirjutatud» vaataja saab ülevaate maailma olulisematest kirjandusauhindadest aastail 2018-2022 ning kirjanikest ja teostest, mis on nende vääriliseks hinnatud. Välja on pandud nii auhinnatud teoste eestikeelseid tõlkeid kui ka originaalkeeles eksemplare.
Kirjanduse parimat osa aitavad esile tuua auhinnad ja neid leidub palju
Väljapanekus on esindatud 24 erinevat preemiat. Osa neist on rahvusvahelised, nagu Nobeli, Bookeri ja Dublini preemia, mis võimaldavad kandideerida rahvusest sõltumata, osa on kitsalt ühe keeleruumi kirjandusauhinnad, nagu Saksa Büchneri preemia või Rootsi Augustipreemia, ning osa on kitsalt teatud riikide kodanikele jagatavad, nagu Pulitzer, mida saavad vaid Ameerika Ühendriikide kodanikud.
Eraldi rühma moodustavad žanripreemiad, nagu näiteks ulmeauhinnad Nebula ja Hugo. Teadlikult ei ole näitusele kaasatud laste- ja teadmiskirjanduse preemiaid.
Kirjandusauhindade ajalugu algab 20. sajandi alguses Nobeli (1901) ja Goncourt`i (1903) preemiaga. Mõlemad on tänapäevani oma ihaldusväärsuse säilitanud, kusjuures üks neist annab kirjanikule eluaegse finantsvabaduse ja teine kõigest 10 eurot.
1917. aastal anti USA-s esmakordselt välja Pulitzeri preemia ja 1923. aastal Saksamaal Büchneri auhind. 1969. aastal anti välja esimene Bookeri auhind. Seejärel toimus 1970. aastatel tõeline kirjandusauhindade plahvatus. Kõiki tänapäeval väljaantavaid auhindu kokku lugeda on peaaegu võimatu.
Kirjandusauhinnad asutati kirjandusliku tipptaseme tunnustuseks ja see on üks peamisi auhindamise eesmärke ka täna. Kuigi kirjanduspreemiate ja enim müüdud raamatute nimekirjad ei lange kokku, mõjutavad auhinnad raamatute läbimüüki ja tõlgete arvu. Eesti keelde tõlgitakse praegu enim Briti kirjandusauhindade (Booker, Costa, Dublin) võitjaid ning Põhjamaade kirjanduspreemiate (Augustpriset, Finlandia) laureaate.
Näituse on koostanud raamatukoguhoidja Annika Hramov. Väljapanek jääb vitriinidesse 25. jaanuarini.