/nginx/o/2023/01/02/15058650t1h1032.jpg)
Parafraseerides Prantsuse poliitiku ja tuntud gastronoomi Jean Anthelme Brillat-Savarini kuulsat ütlust «Ütle, mida sa sööd, ja ma ütlen, kes sa oled», võib öelda: «Las ma kuulan/loen, kuidas sa räägid/kirjutada, ja ma ütlen, kes sa oled.» Nagu söögigi puhul, reedavad sõnavalik, hääldus ja grammatilised vormid inimese kohta väga palju: haridustaset, haritust, elukutset, lugemust, murdetausta ja veel palju muudki.
Meenutagem või Inglise näitekirjaniku Bernard Shaw’ loodud Eliza Doolittle’it, harimatut aguliplikat, kelle kõnepruuk tegi haiget vähe peenema kasvatusega haritud inimese kõrvale. Piisas aga vaid oskusliku käe all häälduse ja sõnavara lihvimisest, kui seltskond hakkas teda leediks pidama. Ega siis tema agulikeel kuskile kadunud, ta lihtsalt omandas uue keelevariandi.