T, 31.01.2023

Kasutult seisvatest küünaldest saab rindel tundide jagu sooja

Egeli Raudmäe
, ajakirjanik
Kasutult seisvatest küünaldest saab rindel tundide jagu sooja
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Merli Keerup on võtnud küünalpriimuste projekti enda vedada, et anda om panus Ukraina toetamisse.
Merli Keerup on võtnud küünalpriimuste projekti enda vedada, et anda om panus Ukraina toetamisse. Foto: Kristjan Teedema

Tartu ringkonna naiskodukaitsjad eesotsas Merli Keerupiga on võtnud südameasjaks Ukrainas sõjakoldes olevatele inimestele kaevikuküünalde ehk küünalpriimuste tegemise. Kaevikuküünla valmistamiseks on tarvis anumat, kuhu see teha, pappi ja vaha.

Üks kaevikuküünal põleb umbes viis tundi, millest neli suure ja ereda leegiga. Selle peal saab soojendada vett, teha süüa või kasutada seda lihtsalt valguse- ja soojaallikana. Samuti saab küünalpriimust vahepeal ära kustutada ning hiljem edukalt edasi põletada. Esimesed 350 kaevikuküünalt on Tartust Ukrainasse juba saadetud, uuel aastal jätkatakse nende meisterdamist ning teele läkitamist.

Algus sotsiaalmeediast

Keerupi kaevikuküünalde valmistamise projekt sai alguse siis, kui ta märkas abipalvet sotsiaalmeedias. «Nägin ühe kiirabitöötaja üleskutset, kes hakkas kaevikuküünlaid omal käel tegema ning vajas purke,» rääkis ta.

Keerup teadis kohe, et hästi sobiksid rinnapiimaasendaja purgid ning seetõttu tegi ka beebigrupis, kuhu ta Facebookis kuulub, purkide kogumise üleskutse. Esimese tunniga oli tal kokkuleppeid juba saja purgi jagu ja siis mõistis ta, et puhtalt purkide vahendamisest ei piisa, vaid tuleb ka ise käed külge lüüa.

«Sellest on saanud tõeline olümpiaala,» rääkis ta. Naiskodukaitsjad korraldavad enda juures korra nädalas meisterdamisõhtuid, kuhu tuleb kokku umbes 20 naist, kes üheskoos Ukraina toetuseks kaevikuküünlaid meisterdavad. Ühe õhtuga suudetakse teha ligi sada küünlapriimust. Keerupi sõnul võiksid nad teha isegi veidi enam, aga protsessi aeglustab vaha sulamiseks kuluv aeg. Siiski ollakse iga annetatud vahatüki eest väga tänulikud.

Koostegemise võim

«Iga gramm loeb,» sõnas Keerup. Nad on saanud näiteks dekoratiivküünalde jääke, lõhnaküünalde lõppe ja paljut muud. «Muidu viskaks need jäägid võibolla minema, aga meie võtame heal meelel vastu,» lausus ta. Terve projekt ongi üles ehitatud taaskasutusele: vanad purgid, vanad pappkastid ja vaha ülejäägid. Kui purke on kogunenud üle poole tuhande ja papist ka puudust pole, siis vaha kogumisel tuli linnaraamatukogu lahkesti appi.

Sellest on saanud tõeline olümpiaala, ütles projekti eestvedaja, naiskodukaitsja Merli Keerup.

«Arvestades seda, mis Ukrainas toimub, arvan, et kõik peavad aitama,» sõnas Tartu linnaraamatukogu direktor Kristina Pai. Linnaraamatukogu aitas ka novembris koguda kudumeid, mis samuti soojade soovidega Ukraina poole saadeti. Kuigi toona koguti kudumeid ka muuseumides, siis raamatukogudesse toodud kogused olid palju suuremad. «Me jääme inimeste käikudele tee peale,» sõnas Pai.

Projekt annab hea võimaluse toetada Ukrainat ka siis, kui rahaliseks annetuseks vahendeid ei jätku. Keerupi sõnul hoiabki teda töös see, et kõik on hea eesmärgi nimel. «Kui gaasiküttearved väga kõrged olid, siis isegi keerasime kütet maha,» rääkis ta. Samal ajal on Ukrainas palju inimesi, kellel sellist privileegi ei ole ning meile elementaarsed asjad, nagu toasoe ja kraanist voolav vesi, on kohati luksus. Kaevikuküünaldega loodetaksegi ukrainlastele rasketes oludes veidigi paremaid elutingimusi pakkuda.

Kuhu viia küünlavaha?

  • Kogumiskastid: Tartu Lutsu raamatukogu keskkogus (Kompanii 3/5) I korruse ajakirjandussaalis ja kõigis harukogudes (Annelinnas, Karlovas, Tammelinnas ja Ilmatsalus). Oodatud on kõik vahatükid ja küünlajupid, mida endal enam vaja ei lähe. Kogu vaha kulub ära.
  • Naiskodukaitse teeb kogutud vahast kaevikuküünlaid igal nädalal ja saadab need esimesel võimalusel Ukrainasse. Kogumine kestab esialgu 30. jaanuarini.
Märksõnad
Tagasi üles