Tartu Postimehe ja linnavalitsuse koostöös korraldatud avalikul hääletusel pälvis linnaujula korrastamine rahva valikul kõige rohkem hääli ja osutus enam kui paarikümne nominendi seas populaarseimaks. Tunnustuse said lisaks linnaujula loojatele veel kümme lõppeva aasta jooksul aset leidnud tähelepanuväärset sündmust ja uute ehitiste rajajat.
Galerii ⟩ Tartlased ja Tartu sõbrad otsustasid: aasta tegu on linnaujula ajakohastamine
Uut linnaujulat oli Tartusse kaua oodatud. Soojadel suvepäevadel oli ujula rahvast pilgeni täis. Lodjakoja kõrval paiknev Emajõe linnaujula sai valmis täpselt rannahooaja alguseks ehk 1. juuniks. Kino maastikuarhitektide loodud projekti alusel viis uuendustööd ellu OÜ Lars Laj, kokku kulus selleks 664 272 eurot. Ujula ei kätke endast ainult rannariba, vaid uus ehitis laiub väga suurel alal ning isegi vee kohal.
Mõned takistused
Linnaujula ehitaja Lars Laj esindaja Maikol Kriiva sõnas, et värske rannaala teeb eriliseks kindlasti hea arhitektitöö. Suur terrass ja siseujula, eritellimusena valminud elemendid koos annavad mõnusa puhkeala suviseks ajaveetmiseks.
Et ujula oli tarvis valmis ehitada juuni alguseks, tuli suurem jagu tööd ära teha juba talvel ja kevadel. Ehitajal tuli tihti toime tulla heitliku ilmaga. Kriiva selgitas, et palju takistusi lõi Emajõgi, mille veetase püsis kevadel pikalt kõrge ning see takistas ehitustöid. «Veel mõni nädal enne avamistähtaega kartsime, et ei saa seda õigeks ajaks valmis, aga ehitajad olid tublid, ületasid end ja kõik õnnestus 1. juuniks valmis ehitada,» lausus ta.
Maastikuarhitekt Mirko Traks ütles, et linnaujula kujundamine oli paras pähkel ainuüksi seetõttu, et Kino maastikuarhitektidel ei tule just tihti ette võimalust kujundada rannaala. Teiseks tõstis Traks esile, et tegu on Tartus ühe väga olulise paigaga, sest see on üks kolmest enim kasutust leidvast ujumiskohast linnas.
Maastikuarhitekt käis ka ise sel suvel mitmel korral uues linnaujulas suplemas. «Käisime seal ujumas juba siis, kui see veel valmis ei olnud,» tunnistas Traks. Ta oli üllatunud, nähes, kui palju rahvast uus ujula suvel kohale meelitas. «Meeletud massid olid päikesepaistelistel päevadel seal rannas, kartsime, et ei tea, kas uus ujula sellel hoogsale kasutamisele vastu peab, aga saame tõdeda, et pidas tublisti vastu,» rääkis ta.
Pallimängude kants
Eile Raekoja platsil aasta teo väljakuulutamisel said tunnustuse lisaks linnaujula rajajatele veel kümme hääletusel enim poolehoidu kogunud ideed. Nende seas leidsid tunnustamist ka tublid Tartu pallimänguvõistkonnad: korvpallimeeskond Tartu Ülikool Maks ja Moorits ning võrkpallivõistkond Tartu Bigbank. Tartu linnapea Urmas Klaas sõnas, et tartlased on pallimänguusku ning tartlaste rahvusspordiks võib ühtaegu pidada nii korvpalli kui ka võrkpalli. Lisaks neile kahele pallimängule tunnustati ka Annelinna jalgpallihalli rajamist.
Paratamatult ei saa tänavuse aasta sündmusi meenutades mööda Ukrainas alanud sõjast. Ka Ukraina ja ukrainlaste abistamine leidis aasta teo hääletusel tunnustamist. Et abistajaid on ääretult palju, otsustati aukiri sedapuhku anda Ukraina infokeskuse kollektiivile.
Tartlased ja Tartu sõbrad hindasid sel aastal enim neid tegusid:
Emajõe linnaujula uuendamine
Maarja kiriku torn ja kellad
Annemõisa jalgpallihall
Ukraina vabadusvõitluse toetamine ja sõjapõgenike vastuvõtmine
Vaksali perroonide nüüdisajastamine
Tartu Ülikool Maks & Mooritsa korvpallimeeskonna võit Eestis karikavõistlustel
Sadamaraudtee kergliiklustee
Lidli kauplused Tartus
Veeriku kooli liikuma kutsuv õu
Karlova kooli uus hoone Salme tänaval
Tartu Bigbanki võrkpallimeeskonna võit Eesti meistriliigas, Aadu Luukase karikavõistlustel ja Balti liigas