/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/12/28/15048286t1heed0.png)
Tartu ülikooli kliinikumi patsientide sagedane tänu kuulub sel aastal kahele töötajale: füsioterapeut Carol Maaskile ning kirurg Jaak Lehtsaarele.
Suurima patsientide tänu said füsioterapeut Carol Maask ja arst Jaak Lehtsaar
Füsioterapeut Carol Maask töötab spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku statsionaarses õendusabi osakonnas ja tema patsiendid on iseloomustanud teda niisuguste lausetega.
«Olen õenduses juba mitmendat korda. Mul on ainult tänusõnad hooldajatele ja õdedele, tervele kollektiivile. Suur tänu füsioterapeut Carol Maaskile, kes minu kõndimise ja harjutamise eest hoolitseb.»
«Soovin avaldada südamlikku tänu füsioterapeut Carol Maaskile tema professionaalsuse, tähelepanelikkuse ja oskuse eest leida õige lähenemisviis igale patsiendile sisendamaks usku ja optimismi, et tõusta uuesti jalgadele. Minu jaoks ei olnud mingit lootust, kuid tänu temale liigun.»
«Soovin avaldada siirast tänu füsioterapeut Carol Maaskile... Ta on vapustavalt kohusetruu ja võimekas oma tööülesannete täitmisel.»
/nginx/o/2022/12/28/15048283t1h75a6.png)
Carol Maask ütles patsientide tänust kuuldes, et see on talle tohutu au ning eelkõige rõõm ja kinnitus, et ta ajab õiget asja. «Elan meie patsientidele väga kaasa ja püüan neid tõesti igati julgustada ja toetada,» rääkis ta. «Väärtustan head koostööd ja tunnen siirast rõõmu kõigi edusammude üle. Mul on nii hea meel, et ka patsientidele jääb meie ühisest harjutamisest hea tunne!
Ka sõna ravib
Doktor Jaak Lehtsaar töötab kirurgiakliiniku kirurgilise ja günekoloogilise onkoloogia osakonnas ning tema patsiendid kirjeldavad teda nii.
«Tänan dr Jaak Lehtsaart operatsiooni, suhtlemise ja hoole eest! Aitäh kogu personalile töö ja teeninduse eest. Anesteesia oli eeskujulik ja operatsiooni järel valud puudusid. Kõik läks väga hästi!»
«Kogu teekond rinnavähi operatsioonini on olnud uskumatult palju kergem tänu väga sõbralikele ja vastutulelikele mammograafia- ja ultraheliuuringute tegijatele. See andis usku ja kindlust, et kõik saab korda! Sõnadest jääb puudu, et väljendada tänu dr Jaak Lehtsaarele. Juba vastuvõtust alates on mind saatnud tema sõbralikkus, konkreetsus. Väga õnnestunud operatsiooni ajalgi tegi ta ülivõrdes oma tööd.»
«Soovin tänada dr Jaak Lehtsaart ja dr Karin Grišani kiire tegutsemise ja abi eest. Samuti kogu personali – õdesid, hooldajaid, kes mind haiglasoleku ajal abistasid.»
Kõik need tänusõnad olid doktor Jaak Lehtsaarelegi hea üllatus ja parim tunnustus, mida ta ihata oskab. «Sõna jõud patsiendiks olemise haavataval ajal on hämmastavalt suur,» kinnitas ta.
Jaak Lehtsaar töötab peamiselt onkoloogiliste patsientidega, tehes suurt tööd nendega, kes on saanud tõsised diagnoosid.
«Püüan suhtuda kõikidesse empaatiaga, lugupidavalt ja võimalusel suhelda nendega ka pingeid alandava huumoriga,» kirjeldas ta. «Sellega kaasneb muidugi selline tunnetuslik peenike punane joon, mille ületamine on ebasoovitav. Aga kuna kõik inimesed, nende sisemine stressikäsitlus ning huumoritaju on erinevad, siis ilmselt olen oma töös suutnud seda punast joont mitte ületada.»
:format(webp)/nginx/o/2022/12/28/15048290t1h62a6.png)
Ravile pöörduva inimese kõige suurem küsimus on, et mis toimub, mis saab temast edasi. Doktor Lehtsaare seisukoht on, et meedik peab oskama vastata igale inimesele arusaadavalt ja ammendavalt, soovitavalt põhjendatult optimistlikult ja valeinfot väljastamata.
Ja usk aitab
«Patsiendi usk raviarsti ja määratud ravisse on suur jõud. Seda jõudu peab tema kasuks ära kasutama,» rääkis ta. «Usk võib lühendada operatsioonijärgset haiglas taastumise perioodi. Kui patsient teab kas või poole päeva või päeva täpsusega ette, mis temaga tõenäoliselt toimuma hakkab, ja saab ette soovitusi, siis sageli just nii see kulgebki. Siis on patsient valmis, ta usub ja teeb koostööd.»
Doktor Lehtsaar nimetab seda «patsiendi programmeerimiseks» ja elu on talle näidanud, et see meetod töötab.
«Kasutan niisugust eelhäälestamist ära patsiendi kogu kriitilise raviperioodi, kas kemoteraapia- või operatsioonijärgse aja ladusamaks muutmiseks,» selgitas ta. «Kui inimene saab ravi kõrvaltoimete või operatsioonijärgse taastumise eripärad teada juba varem, valmistub ta mentaalselt ette ning tahab ka ise, et see periood just nii kulgeks. Siis on ta ise tugev ka just sel ajal, mil ta on ravist nõrk. Kui hakata patsiendile informatsiooni jagama hiljem, kui ta on juba nõrk, siis tal seda vajalikku usku ja jõudu võibolla ei tekigi.»
Doktor Jaak Lehtsaarele meeldib väga ta töö, mis tähendab opereerimist ning reaalset abi patsiendile tema haiguse võitmisel. «Olen püüdnud anda oma teadmistest, käelistest oskustest ja positiivsest energiast maksimumi, soovin patsiendile alati lõplikku tervenemist,» lisas kirurg. «Ka siis, kui seda võimalik saavutada ei ole, püüan talle anda kaasa võimalikult positiivse tahte edasi võidelda.»
Läbipõlemise ohust
Patsientide tänust kuuldes rõhutas doktor Jaak Lehtsaar aga sedagi, kui tähtis on arsti enda töös hoida positiivsust ja oskus aeg-ajalt läbi pisarate naerda.
«Läbipõlemise risk on meil suur, mingi kaitsekiht on igal meedikul vajalik,» ütles ta. «Mulle meeldib nali, aasimine ja rõõmsad inimesed. Kui ma ise stressis oleksin, ei suudaks ma anda patsiendile positiivset energiat, seepärast on produktiivne, positiivne ja pingevaba töökeskkond väga oluline. Vahel tuleb selle keskkonna säilimiseks võidelda ka süsteemiga.»
Doktor Lehtsaar arvas aga, et temal on meeskonnaga kliinikumis küll vedanud. «Meil on sarnased väärtushinnangud, naljasoon ja töökultuur. Ma tänan kõiki oma meeskonnaliikmeid – sõpru ja kolleege, naudin igapäevast tööd koos teiega, see mulle osutatud au on kummardus ka teile.»
Kliinikumi kommunikatsioonijuht Helen Kaju ütles, et kui traditsiooniliselt on patsientidelt tänusõnu saanud töötajaid tunnustatud kevadsuvel, siis nüüd kuulub preemia aastalõputunnustuste hulka. Füsioterapeut Carol Maaski ja kirurg Jaak Lehtsaare tõstsid teistest töötajatest enim esile tänuavaldused, mis tulid kliinikumi patsientidelt sel aastal alates 1. jaanuarist 30. novembrini.