Klimatoloog Ain Kallis hoiatab: lume kühveldamise edasi lükkamine võib kaasa tuua tõsise seljahäda
/nginx/o/2018/03/27/7730911t1h7b72.jpg)
28. detsember 2022, 11:56
/nginx/o/2022/12/12/15018842t1hca2b.jpg)
Keskkonnagentuuri peaspetsialist klimatoloog Ain Kallis selgitab, kui ulatuslikult muutus lumikate Eestis jõulupühade eel. Ka soovitab ta lumelabida järele haarata kohe peale lumesaju lõppu, sest isegi päeva möödudes võib kohev lumi muutuda tinaraskeks.
Keskkonnaagentuuri peaspetsialist Ain Kallis selgitas, et Eesti inimesed tunnevad erilist huvi ilmaprognooside vastu kaks korda aastas: juunis, mil rahvast huvitab, kas jaanilaupäeval sajab vihma, ja detsembris, et teada, kas jõuluajal sajab lund.
Tänavused lumeolud muutusid kiiresti. 12. detsembril Eestist üle käinud Birgiti-nimelise tormi toodud lumekoormatest jäi jõulu esimeseks pühaks Lääne-Virumaale vaid 15 sentimeetrit, veidi vähem Tuulemäele Haanjas, kuhu jäi 11 sentimeetrit, ja Otepääle 10 sentimeetrit. Tartu lumekihi paksust mõõdetakse ametlikult Tõraveres, seal oli tugeva tuule mõjul lumevaip kahanenud nelja sentimeetrini.
Ain Kallis hoiatab: kui novembris, esimestel sajupäevadel oli lund lausa lust kühveldada, sest kuupmeeter kaalus vaid 70 kilogrammi, siis 19. detsembril kerge sulaga kaalus sama kogus lund ligi 200 kilogrammi. «Kevadise sula, tinaraske lumega on lihtne selga ära tõmmata, sest kuupmeeter valget märga ollust võib kaaluda isegi üle 900 kilogrammi! Parem hoida kui oiata, nagu teadsid meie esivanemad,» rääkis Kallis.
Mida ütleb ilmastatistika? Ain Kallis selgitas, et Tartu ümbruses on maa jõululaupäeval lumeta olnud aastail 1953–2022 vaid 17 korda. «Seega on valgeid jõule kolmel aastal neljast. Pole ju paha,» tõdes ta.
Eesti kliimaloo järgi on jõululaupäeval kõige paksem lumi olnud Sämil Lääne-Virumaal 2010. aastal, seal oli 63 sentimeetrit lund. Samal aastal oli Uue-Lõvel Saaremaal 59-sentimeetrine lumikate ja Kuusikul 57 sentimeetri paksune lumevaip.
Meenutuseks: Tartus Toomemäel oli 1902. aasta märtsis lumikatte paksus uskumatuna tunduv 88 sentimeetrit. Et toona veel ametlikke ilmavaatlusandmeid kirja ei pandud, siis tuleb nentida, et tegu on mitteametliku rekordiga.
Kõige külmem on jõululaupäev olnud 2001. aastal Võrus, kus oli 33,5 külmakraadi. Vaid terake soojem oli püha kaugel 1892. aastal, kui Tartus mõõdeti 33,4 külmakraadi.
Ain Kallise sõnutsi peaks pühadeaegseid soojarekordeid nimetama küll ilmataadi vempudeks: 2015. aasta jõululaupäeval mõõdeti Tõraveres maksimumtemperatuuriks õhus 7,1 soojakraadi. Tänavu oli jõululaupäeval Tõraveres 2,7 soojakraadi.
/nginx/o/2021/10/14/14138403t1hd5f3.jpg)
Valgete jõulude standardid on ilmas väga erinevad. Põhja-Ameerikas peaks sel puhul maa olema kaetud vähemalt tollipaksuse lumega, brittidel on kriteeriumiks kas või ühe lumeräitsaka langemine ilmateenistuste katusele. «Meil piisaks pühade valgeks tunnistamiseks vast sentimeetrisest lumekorrast,» sõnas Kallis.
«Igaühes meis elab igatsus valgete jõulude järele,» selgitas Kallis. Just lumi toob kõige pimedamal ajal väikesegi valguse ellu ja pakub küünlasära kõrval lohutusvalguse, sest peegeldumine teeb lumised talveilmad lumetutest kuni kaks korda valgemaks.