Keskkonnaagentuuri peaspetsialist Ain Kallis selgitas, et Eesti inimesed tunnevad erilist huvi ilmaprognooside vastu kaks korda aastas: juunis, mil rahvast huvitab, kas jaanilaupäeval sajab vihma, ja detsembris, et teada, kas jõuluajal sajab lund.
Tänavused lumeolud muutusid kiiresti. 12. detsembril Eestist üle käinud Birgiti-nimelise tormi toodud lumekoormatest jäi jõulu esimeseks pühaks Lääne-Virumaale vaid 15 sentimeetrit, veidi vähem Tuulemäele Haanjas, kuhu jäi 11 sentimeetrit, ja Otepääle 10 sentimeetrit. Tartu lumekihi paksust mõõdetakse ametlikult Tõraveres, seal oli tugeva tuule mõjul lumevaip kahanenud nelja sentimeetrini.
Ain Kallis hoiatab: kui novembris, esimestel sajupäevadel oli lund lausa lust kühveldada, sest kuupmeeter kaalus vaid 70 kilogrammi, siis 19. detsembril kerge sulaga kaalus sama kogus lund ligi 200 kilogrammi. «Kevadise sula, tinaraske lumega on lihtne selga ära tõmmata, sest kuupmeeter valget märga ollust võib kaaluda isegi üle 900 kilogrammi! Parem hoida kui oiata, nagu teadsid meie esivanemad,» rääkis Kallis.
Mida ütleb ilmastatistika? Ain Kallis selgitas, et Tartu ümbruses on maa jõululaupäeval lumeta olnud aastail 1953–2022 vaid 17 korda. «Seega on valgeid jõule kolmel aastal neljast. Pole ju paha,» tõdes ta.
Eesti kliimaloo järgi on jõululaupäeval kõige paksem lumi olnud Sämil Lääne-Virumaal 2010. aastal, seal oli 63 sentimeetrit lund. Samal aastal oli Uue-Lõvel Saaremaal 59-sentimeetrine lumikate ja Kuusikul 57 sentimeetri paksune lumevaip.
Meenutuseks: Tartus Toomemäel oli 1902. aasta märtsis lumikatte paksus uskumatuna tunduv 88 sentimeetrit. Et toona veel ametlikke ilmavaatlusandmeid kirja ei pandud, siis tuleb nentida, et tegu on mitteametliku rekordiga.