:format(webp)/nginx/o/2018/03/27/7730911t1h7b72.jpg)
/nginx/o/2022/12/26/15046572t1hc95d.jpg)
Eesti maaülikooli doktorant Margret Jürison (28) on igal aastal Tartu Postimehe piparkoogivõistlusele laekunud töid vaadanud suure huviga ja mõlgutanud mõtet, et võiks ka ise korra proovida sel osalemist.
Nüüd otsustas ta õe Maireli (11) kampa võtta ning võistlusel esimest korda kaasa lüüa. Tuleb tõdeda, et proovimine tasus ära, sest tasuks on kohe ka võistluse esimene koht.
Margret ja Mairel valmistasid piparkoogist mesilase. Mesilinnud on Margretile väga lähedased. Ta peab koos elukaaslasega mesilasi, neil on ligi 150 taru. Ka uurib Margret doktoritöö tegemise käigus mesilaste tervist ning faktoreid, mis mõjutavad mesilaste arvukust.
«Üle 75 protsendi õistaimedest tolmeldavad mesilased. Kui meil ei oleks mesilasi, ei oleks ka meie jõululaud nii rikkalik,» tõmbas Margret Jürison paralleeli mesilaste ja jõulupühade vahele. Tema eesmärk oligi juhtida piparkoogist mesilasega tähelepanu sellele, kui tähtsad on mesilinnud meie heaolus.
Raisku ei läinud
Öeldakse, et idee moodustab igasugusest projektist vaid viis protsenti. Nii ka piparkoogist mesilase meisterdamise puhul. Kavandi tegemine, piparkookide valmistamine, küpsetamine ja kaunistamine võttis õdedel aega kaks päeva.
Juhtus ka väikesi viperusi. Mõned detailid jäid liiga kauaks ahju ning läksid liiga tumedaks ja ka hapraks. «Aga meil isa armastab just kõrbenud piparkooke,» sõnas Mairel Jürison. Seega raisku ei läinud midagi.
Nagu tavaliselt kipub minema, jäi võistlustöö loomisel kogu vaev viimasele hetkele. Päev enne võistluse tähtaega läks piparkoogist mesilase vormimiseks. Võistluse viimasel päeval oli Maireli etteaste: tema ülesanne oli piparkoogist mesilase ning mesilase alla jääva piparkoogist õie kaunistamine.
Mesilase valmistamiseks kulus kokku poolteist kilo piparkoogitainast.
Margret selgitas, et säärast tööd ei olegi võimalik üksinda teha. Ainuüksi detailide kokkuliimimisel on vaja nelja kätt. Töö käigus ilmnes, et kõige parem liim mesilase kehaosade kokku kleepimiseks on suhkrusiirup. «Glasuuriga see ei õnnestunud, sest glasuur on liiga vedel ega paaku piisavalt hästi,» selgitas Margret Jürison.
Mesilase valmistamiseks kulus poolteist kilo piparkoogitainast. Selle ostsid õed Jürisonid poest. Ka oli neil hea meel, et aja jooksul on glasuurivalik kaubandusvõrgus laienenud, saada oli igat vajalikku värvi. Ka musta, mida on mesilase valmistamisel vääramatult vaja.
Maireli lemmikosa teose valmistamisel oli vaieldamatult piparkoogitaina söömine. Tema hinnangul on see parem kui küpsetatud piparkoogid.
Jõuab maaülikooli
Piparkookide meisterdamine on Jürison pere iga-aastane jõulutraditsioon. Mairel sõnas, et nii kaua kui ta mäletab, on ta ka piparkooke valmistanud. «Kui vormid juba käes püsisid, seega vast kaheaastasest saadik,» sõnas Mairel Jürison.
Piparkoogist mesilane seisab praegu koos teiste võistlusele saadetud töödega kuni 6. jaanuarini Tartu Postimehe toimetuse maja Ülikooli 2a viiendal korrusel laual. Pärast seda plaanib Margret Jürison viia piparkoogist mesilase maaülikooli vaatamiseks. Et habras teos sai juba konkursile toomisel veidi kannatada, tuleb meistritel selle kallal teha ka mõningaid parandustöid.
Kuidas selgusid võitjad?
Tartu Postimehe 2022. aasta piparkoogivõistlusele toodi kaheksa tööd. Võistlustöid hinnanud Tartu Postimehe töötajad andsid neile hindeid viiepallisüsteemis.
Tulemused
1. koht, «Mesilane», Margret ja Mairel Jürison
2. koht, «Jänes», Kadi Ojalill
3. koht, «Minionid», Mait ja Inga Hanni
/nginx/o/2022/12/26/15046580t1h88bf.jpg)
/nginx/o/2022/12/26/15046578t1hd0ae.jpg)
/nginx/o/2022/12/26/15046573t1h239c.jpg)
/nginx/o/2022/12/26/15046574t1h211a.jpg)
/nginx/o/2022/12/26/15046575t1h6c56.jpg)
/nginx/o/2022/12/26/15046576t1h2c3b.jpg)
/nginx/o/2022/12/26/15046577t1h82e0.jpg)