Tartu volikogu võttis vastu 274 miljoni euro suuruse linnaeelarve

Tartu raekoda. Foto: Kristjan Teedema

Tartu volikogu võttis 29 pooltäälega vastu Tartu linna 2023. aasta eelarve, mille suurus on 273 825 040 eurot. Vastu hääletas vastu oli 19 volikogu liiget. Eelarves on kavandatud õpetajate ning sotsiaal- ja kultuuritöötajate palgatõusu ja rõhk on haridusinvesteeringutel. 

Võrreldes lõppeva aasta eelarvega on uus eelarve 12 protsenti suurem, kuid selle koostamine oli pingeline. Investeeringuteks tuleb linnal varasemast rohkem laenu võtta, samas leida kokkuhoiuvõimalusi ning toime tulla suurte hinnatõusudega.

Investeeringute tegemiseks plaanib linna võtta 41 miljonit eurot laenu. Linna netovõlakoormus tõuseb 64 protsendile, mis jääb alla lubatud 80 protsendi piiri.

Volikogu esimees Kaspar Kokk (Isamaa) märkis, et keerulistest majandusoludest hoolimata saab Tartu hästi hakkama ning linlastele vajalikud teenused on tagatud. «Eriti oluline on jätkata kavandatud investeeringute tegemist ning selle nimel laenukoormuse suurendamine on igati põhjendatud,» rõhutas Kokk.

Tartu põhitegevuse tuludeks on järgmisel aastal planeeritud ligi 211 miljonit eurot, mis on 2022. aasta eelarvega võrreldes üheksa protsenti enam. Peamise tuluallika, üksikisiku tulumaksu laekumiseks on kavandatud 12 miljonit eurot rohkem kui tänavu ehk 122 miljonit eurot. Riigilt ja muudelt institutsioonidelt saadavaid toetusi on planeeritud 60 miljonit ning kaupade ja teenuste müügist 24 miljonit eurot. Kohalikest maksudest – parkimistasu, teede sulgemise maks ja reklaamimaks – saab linn 2,1 miljonit eurot.

Põhitegevuse kulud on 209 miljonit eurot, sellest sellest 116,5 miljonit eurot läheb haridusse. Tööjõukulud on tuleval aastal 110 miljonit ehk 15 miljonit eurot enam kui sel aastal ning need moodustavad üle poole linna põhitegevuse kuludest. Kooli- ja lasteaiaõpetajate palgatõus on 24 protsenti, õpetajate abidel 16 protsenti. Viimane on ka haridusvaldkonna töötajate keskmine palgatõus, kultuurivaldkonnas on palgatõus 18 protsenti ja sotsiaalvaldkonnas 20 protsenti.

Linna investeerimistegevuse tulud on 10 miljonit eurot, kulud 55,3 miljonit.

Suuremad investeeringuobjektid on haridusvaldkonnas: Pärli kooli ehitus, Helika lasteaia rekonstrueerimine, Miina Härma gümnaasiumi lisahoone ost ja remont. Taristuobjektidest on olulise tähtsusega Põhja puiestee pikenduse väljaehitamine Muuseumi teele, Emajõe kaldapromenaadi rajamine Rahu silla ja Kaarsilla vahelisele alale ning uute rattateede rajamine. Jätkuvad südalinna kultuurikeskuse rajamise ettevalmistused.

Tartu tänavune eelarve oli kinnitamisel 213 miljonit eurot, juunis võttis volikogu vastu 25 miljoni ja oktoobris seitsme miljoni euro suuruse lisaeelarve.