Vanemuise tšellist Olja Raudonen annab kontserdi koos pianisti Ralf Taaliga

Elja Raudonen ja Ralf Taal. Foto: Erakogu fotod

Tšellist Olja Raudonen ja pianist Ralf Taal täidavad Tartu ülikooli aula muusikaga eelseisva teisipäeva õhtul, mil esitusele tulevad Nikolai Mjaskovski sonaat tšellole ja klaverile nr 2 op 81, Bohuslav Martinu «Variatsioonid Rossini teemale» ja Antonín Dvořáki «Rondo» op 94.

Vanemuise tšellist Olja Raudonen valmistab sageli ette ilusaid kavu publikule, et interpreedina ise heas vormis püsida ja tunda end õnnelikuna, tajudes ühekorraga nii muusikat kui ka saalis istuvate kuulajate inimlikke emotsioone.

«Ma ei teagi, kuidas oleks võimalik nii kaunist pilli, nagu on tšello, mitte mängida ning lasta tal nurgas lihtsalt seista,» rääkis ta. «Ma olen tšelloga väga õnnelik. Mu elus ei ole midagi nii kirjeldamatult kallist, kui on tšellomäng. See on mu hing.»

Tšellist Olja Raudonen. Foto: Kairi Naha

Interpreedid Olja Raudonen ja Ralf Taal on koos mänginud ühe aasta, ees seisab neljas ühine esinemine. Ralf Taal on kõrgelt tunnustatud Eesti pianist ning Olja Raudoneni sõnul on väga suur au teda ka siin Tartus mängimas kuulda.

20. detsembril ülikooli aulas ettekandmisele tulevas kavas on kaks tšellorepertuaari väga omapärast teost, aga on ka üks mängijailt tõelist virtuoossust nõudev teos.

Helilooja Nikolai Mjaskovski (1881–1950) lõi oma teise tšellosonaadi 1948. aastal, silmas pidades kuulsat dirigenti ja tšellisti Mstislav Rostropovitšit. Heliloojal Mjaskovski ei olnud oma karjääri jooksul küll nii suurt edu, kui oli näiteks Šostakovitšil või Prokofjevil, kuid tema teostest tuntuim on seesama tšellosonaat.

Muusikakriitik ja -uurija Boris Asafjev (1884–1949) on kirjutanud Mjaskovskist kui heliloojast, kes ei hoolinud rahvamasside maitsest ja kirjutas lähtudes vaid iseenda tunnetest. Mjaskovski oli introvert, kes kunagi ei abiellunud, tema helilooming peegeldas vaid ta enda sisemist maailma.

Rostopovitš on esitanud seda sonaati korduvalt ja seda on ka tuhandeid kordi plaadistatud.

Tšellist Olja Raudonen ise rääkis Mjaskovski tšellosonaadist kui väga tundelisest teosest, mille alguse taktid panevad kuulaja iseendasse vaatama, mis olevatki Mjaskovski efekt ja mis on Olja Raudoneni meelest nii ilus ja vajalik. Teost on ta mänginud alates 2007. aastast.

Tšehhi helilooja Bohuslav Martinu (1890–1959) lõi aga samuti väga huvitava helikeelega muusikat, mida seostatakse ta autistliku eripära ja võimaliku Aspergeri sündroomiga. Martinu oli introvert, kes iga kord kohmetus, kui uut inimest kohtas ja kes vastas küsimustele väga aeglaselt ka siis, kui võis rääkida emakeeles. Tema kui looja trump oli aga erakordne muusikaline mälu ning oskus kirjutada keerulist ja omapärast muusikat. Oma autistliku eripära tõttu ei olnud ta aga võimeline seda propageerima ega massidesse viima.

Pianist Ralf Taal. Foto: Viljo Pettinen

Pianist Ralf Taalile meenuvad Martinu klaveriteostest sagedased käigud üles ja alla, mida seostatakse helilooja lapsepõlvega, mil ta pidi pidevalt trepist üles-alla pidi jooksma. Martinu «Variatsioonid Rossini teemale» on kirjutatud 1931. aastal Pariisis ja see on asjatundjate sõnul üks vägevamaid variatsioone, mis on eales kirjutatud tšellole ja klaverile.

Kontserdi lõpetab Antonín Dvořáki (1841–1904) virtuoosne ja tundeline «Rondo», loodud 1892. aastal tšellole ja klaverile. Rondo sisaldab kolme teemat, mida esitatakse struktuurselt ABACABA. Tantsulisele rondole lisab melanhoolset atmosfääri g-molli helistik ja kiired virtuoossed käigud vaheldumisi lüüriliste meloodiatega.

Kontsert algab 20. detsembril kell 19 Tartu ülikooli aulas.