Südamehaigete taastusravi kaugteenusmudeli projekt jätkub koostöös tervisekassaga

Kaugmonitooringuks ja -nõustamiseks on kaasatud nüüdisaegsed tehnoloogilised vahendid – raviteekonna digiplatvorm Buddy Healthcare, Polair rakendus – ning patsiendi teekonda jälgiv ja koordineeriv õde-juhtumikorraldaja. Foto: Tartu Ülikooli kliinikum

1. jaanuarist jätkab südamehaigete taastusravi kaugteenusmudeli projekti rahastamist tervisekassa innovatsioonifond, et parandada südamehaigete taastusravi kättesaadavust ja suurendada taastusravi patsientide osakaalu. Ühtlasi on eesmärk korraldada kaugteenusmudeli mõju hindav teadusuuring ning koguda vajalikku teavet riikliku rahastusmudeli loomiseks.

Südame- ja veresoonkonna haigused on endiselt peamisi surmapõhjusi nii Eestis kui mujal maailmas. Tartu ülikooli kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku juhi doktor Aet Lukmanni sõnul on oluline, et teenust vajavad südamehaiged jõuaksid taastusravile. «Südamehaigete taastusravi vähendab nii südamehaigustesse suremust kui ka korduvat hospitaliseerimist, parandab patsiendi funktsionaalset võimekust ja elukvaliteeti ning on ühtlasi kulutõhus,» sõnas Lukmann.

Sellest hoolimata on aga nii Eestis kui Euroopas nende taastusravi saavate südamehaigete patsientide osakaal väike. «Covid-19 pandeemia ajal halvenes paljude ambulatoorsete tervishoiuteenuste, sealhulgas ambulatoorse taastusravi kättesaadavus veelgi. Lahenduste leidmiseks hakati kliinikumis südamehaigete taastusravi osutama kaugteenusena, kombineerides seda kaugmonitooringu tegemiseks Polari ja Google'i rakendusega,» selgitas projekti tagamaid Lukmann.

2021. aastal läbis loodud kaugteenuse mudeli projekt edukalt ka Tartu ülikooli kliinikumi arendusfondi innovatsioonitaotluste vooru, mis tagas projektile rahastuse 2022. aasta lõpuni. «Meie projekti eesmärk oli luua terviklik südamehaigete taastusravi mudel selleks, et parandada patsientide taastusravi teenusel püsimist ning teenuse kättesaadavust. Aasta jooksul oleme kaasanud projekti ligi 70 patsienti, kellel ei oleks olnud kontaktteenuse raames võimalust osaleda taastusravi programmis. Patsientide tagasiside sellisele kombineeritud mudelile on olnud väga positiivne, mistõttu oleme oma projektimeeskonnaga veendunud projekti jätkamise vajalikkuses,» rääkis kliinikumi projekti koordinaator Gertu Sõerunurk.

Projekti jätkamiseks esitati taotlus tervisekassa innovatsioonikonkursile, mille tulemusel otsustati kaugteenusmudeli projekti rahastada. «Otsustasime projekti innovatsioonifondist toetada, kuna see võimaldab potentsiaalselt suuremal hulgal patsientidest jõuda järjepideva taastusravini. Teame, et taastusravile jõudmine on paljude seisundite puhul probleem, seda nii vähese suunamise kui ka patsiendipoolsete takistuste tõttu. Ühtlasi väheneb inimeste omaosalus, mis on seotud transpordi ja töölt eemal viibimisega. Kui kaugteenusmudeli mõju hinnatakse uuringu raames efektiivseks ja kulutõhusaks, on seda võimalik laiendada üle-eestiliselt, ühtlasi annab projekt sisendi kõige sobilikuma rahastusmudeli väljatöötamiseks,» rääkis tervisekassa juhatuse liige Maivi Parv.

Südamehaigete taastusravi kaugteenusmudeli projektis lähtutakse tõenduspõhisest taastusraviprogrammist. Kaugmonitooringuks ja -nõustamiseks on kaasatud nüüdisaegsed tehnoloogilised vahendid – raviteekonna digitaalne platvorm Buddy Healthcare, Polari rakendus – ning patsiendi teekonda jälgiv ja koordineeriv õde-juhtumikorraldaja.

Patsiendi jaoks tähendab kaugteenus kombinatsiooni kontakt- ja kaugteenustest 8–12 nädala jooksul. Projekti ravimeeskonda kuuluvad taastusarst, füsioterapeut, psühholoog, toitumisspetsialist ning õde-juhtumikorraldaja, kes võtab ambulatoorsele taastusravile suunatud südamehaigete patsientidega ühendust ühe-kahe nädala jooksul pärast haiglast väljakirjutamist. Programmi kaasatakse patsiendid, kelle seisund on taastusarsti hinnangul sobilik ning patsient on nõus programmis osalema.

«Usume, et projekt toob kaasa patsientide parema taastusravil püsimise ning parandab üleüldiselt teenuse kättesaadavust. Sama mudel on võimalik tulevikus kasutusele võtta ka teiste kroonilisi haigusi ning pidevalt ja pikaajalist taastusravi vajavate patsientide puhul. Ühtlasi on projekt hea näide mitme eriala koostööst: kui taastusravialane sisend tuli meie kliinikust, suuresti tänu dr Maie Ojamaale ja füsioterapeut Livian Laaneotsale, siis vähemolulised ei ole ka kolleegid südamekliinikust, vastuvõtte tegev ja patsiente jälgiv õde-juhtumiskorraldaja ning lahenduse tehniline teostus,» lisas Lukmann.