Illimar Vahtras: Et tuled ikka edaspidigi põleksid

Illimar Vahtras Foto: Erakogu

Eesti on koos naaberriikide Läti ja Leeduga võtnud sihiks hiljemalt 2025. aasta lõpuks oma elektrisüsteemid Venemaast lahti haakida. See tähendab, et ka Tartut läbivad kõrgepingeliinid tuleb töökindluse suurendamiseks rekonstrueerida. Töö mastaapsust näitab ilmekalt võrdlus, et kahe kõrgepingeliini uued mastid kaaluvad kokku sama palju kaks Eiffeli torni.

Tegemist on kolme Balti riigi ühisprojektiga, mis toob kaasa kolm suuremat muudatust.

Esiteks ja peamiselt tagab Venemaa süsteemist lahkumine meile elektri olemasolu igal hetkel ehk turvatunde ning seda sõltumata suure idanaabri tegevusest, tahtest või plaanidest. Sest kuigi me enam elektrit Venemaalt ei impordi, oleme praegu ikkagi sõltuvuses ebasõbralikust naabrist, keda meil on vaja, et hoida meie väikeses elektrisüsteemis toimimiseks vajalikku sagedust. Ei ole vaja olla julgeoleku- või energeetikaekspert mõistmaks, et see ei ole meile hea lahendus. Kui Venemaa peaks ka otsustama Baltimaad oma sagedusalast varem välja lülitada, saame hakkama, ent iga rekonstrueeritud kilomeeter liine suurendab kindlust.