Toimetulekutoetuse vajajate hulk mullu kasvas

Jüri Kõre

FOTO: SCANPIX

Eelmisel aastal rahuldas Tartu linn üle 7300 toimetulekutoetuse taotluse, mis on kaks protsenti rohkem kui aasta varem ja näitab, et majanduskasvu mõju ei ole vaesemate inimesteni jõudnud.

Mullu sai toimetulekutoetust keskmiselt 609 peret kuus, tunamullu 598. Kuus sai toetust keskmiselt 1116 leibkonnaliiget, nende hulgas 346 last, 456 töötut ja 108 pensionäri.

Toimetulekutoetusi maksti välja 1,25 miljonit eurot ja abilinnapea Jüri Kõre sõnul on linn ka tänavu valmis välja maksma samas suurusjärgus toetusi.

«Ka keskmise palga saajateni ei ole majanduskasv jõudnud, keskmine palk tõuseb, aga hästi aeglases tempos,» kommenteeris Kõre. «Keskmine kodanik, on ta sotsiaaltoetuse saaja või palgasaaja, kasvu väga ei tunne.»

Kõre ütles, et ei julge ennustada, millal toimetulekutoetuse taotluste hulk võiks kahaneda heade aastate tasemele – 2007. aastal oli taotlusi 2726, 2008. aastal 2203.

Positiivsest poolest võib märkida, et läinud aastast oli toimetulekutoetuse määr varasema 1000 krooni asemel 1200 krooni ehk 76,70 eurot perepea kohta, iga järgmise pereliikme toetusmäär oli varasema 800 krooni asemel 960 krooni ehk 61,36 eurot.

Kõre lausus, et hinnatõusu see mingil määral katab ja kellegi elu on läinud paremaks, kuigi toetus on väike.

Linnapea Urmas Kruuse sõnul oleks keeruline väita, et toimetulekutoetuse taotluste arv väheneb kunagi 2007. ja 2008. aasta tasemele.

«1200 krooni eest kuus on keeruline ära elada,» ütles Kõre. «Kuid selle inimese või leibkonna kogu toetuste hulga arvestamine muudab pildi teistsuguseks. Lastega peredele annab sotsiaalabiosakond lastega seotud vajaduste katmiseks toetusi. Neid ridu tuleb päris palju.»
Kruuse osutas koolitoidutoetusele ja lasteaiakoha toetusele.

«Aga muidugi nõuab toetuste taotlemine inimeselt aktiivsust iseenda ja oma perekonna eest seismisel, mõnikord on toetuse vajajad passiivsed ega küsi,» ütles Kõre.

Teisalt aga jättis linn rahuldamata 15–20 protsenti toimetulekutoetuse taotlusi, sest kuigi inimene ise tajub, et on vaene ega tule toime, on tema sissetulek toetuse saamiseks seatud piirist suurem.

Nendele inimestele on abi olnud toidupangast, kust mullu sai toitu keskmiselt 300 peret kuus. Peale selle on neile abiks Pauluse kiriku supiköök.

Selle juures võib aga endiselt ette tulla olukordi, kus mõni töölkäija peab kasinamalt läbi ajama kui toetustest elaja. «Töölkäimine maksab, sõidukulud ja muu, kui vaikselt teki all lebad, on kulud väiksemad,» lausus Kõre.

Tagasi üles