Keskkonnaühendus vaidlustas Elva metsa raieload

Keskkonnaamet andis eelmise aasta 16. detsembril RMK lageraie tegemiseks kahe hektari suurusel alal Elva vallas Käo metsas. Foto: PM/SCANPIX BALTICS

Kohtus arutusel olnud juhtum puudutab raielube, mille keskkonnaamet andis eelmise aasta 16. detsembril Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) lageraie tegemiseks kahe hektari suurusel alal Elva vallas Käo metsas.

Riigikohus selgitas täna avaldatud määruses, et kui riik soovib raielubade vaidlustamiseks kuluvat aega lühendada, siis tuleks teha info nende andmise kohta keskkonnaühendustele paremini kättesaadavaks.

MTÜ Päästame Eesti Metsad esitas tänavu 21. jaanuaril halduskohtule kaebuse, millega palus raieload tühistada. Kaebaja viitas muu hulgas sellele, et load on antud rohekoridori alale, kus metsa majandamisel tuleb lähtuda rohevõrgustiku eesmärkidest ja vältida lausraieid.

Seni on MTÜ ja keskkonnaamet vaielnud kohtus kaebetähtajast kinnipidamise üle. Riigikohtu halduskolleegium leidis täna sarnaselt haldus- ja ringkonnakohtuga, et lähtuda ei saa tavapärasest 30-päevasest tähtajast, mis algab lubade metsaregistris avaldamisest. See tähtaeg kehtiks ainult juhul, kui keskkonnaühendust oleks raieloast otse teavitatud näiteks sellepärast, et ta on konkreetse piirkonnaga tihedalt seotud. Praegusel juhul tuleb aga tugineda erandile, mille järgi on tühistamiskaebus tähtaegne siis, kui kaebaja pole pärast haldusaktist teadasaamist selle vaidlustamisega ebamõistlikult kaua viivitanud. Seetõttu peab halduskohus nüüd MTÜ kaebuse sisuliselt läbi vaatama.

Polnud kursis

Kolleegium selgitas, et kaebajalt ei saanud nõuda kõigi raielubadega kursis olekut kohe pärast nende avaldamist metsaregistris. Päevas antakse Eestis välja sadu raielube. Tegu on suure infohulgaga, mida keskkonnaorganisatsioonil peab olema võimalik ka efektiivselt analüüsida. Samas pole metsaregister kasutajahoidlik otsingusüsteem ega võimalda keskkonnaühendustel saada tõhusalt teavet raielubade kohta, mis puudutavad näiteks rohevõrgustikes ja kaitsealadel või nende läheduses asuvaid metsi.

Riigi loodud ja rahastatava WFS-teenuse abil saab küll raielube analüüsida ja teha suuremahulisi päringuid, kuid olulise puudusena ei võimalda see teenus tellida teavitusi. Teavituste jaoks peaks kasutaja ise täiendava liidese arendama. Riigikohus leidis, et keskkonnaühenduste hoolsuskohustus ei ulatu nii kaugele, et neilt saaks nõuda info hankimiseks vajaliku tarkvara arendamist.

Samas nõustus kolleegium keskkonnaametiga, et kui raielubade puhul ei järgita tavapärast 30-päevast kaebetähtaega, ei pruugi olla kaitstud raiest huvitatud isikute õigused. Kui seadusandja soovib tagada, et keskkonnaühendused tegutseksid raielubade vaidlustamisel kiiremini, on tal võimalik kehtestada eriregulatsioon, mis võrdsustaks metsaregistris raieloa avaldamise dokumendi avaliku teatavakstegemisega. Teisalt ei tohiks see kaasa tuua keskkonnakaitsjate kaebeõiguse liigset piiramist, mistõttu tuleks paralleelselt muuta raielube puudutav info senisest paremini kättesaadavaks.