Kas ja millist tasu peab tööandja maksma töötajale, kes võtab osa streigist, ja teisele, kes streigis ei osale?
Lugeja kiri: töötasu maksmisest streigi ajal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tulenevalt töölepinguseadusest on töötajal õigus tööst keelduda ja osaleda streigis. Streigi ja töösulu kohta kehtiva regulatsiooni leiab kollektiivse töötüli lahendamise seadusest, mis reguleerib (§ 25) ka tasu maksmise eritingimusi.
Streigi või töösulu aja eest töötajatele töötasu ei maksta. Töötajale, kes streigist osa ei võta, kuid ei saa streigi tõttu oma tööd teha, maksab tööandja tasu samadel alustel kui mitte töötaja süül tekkinud tööseisaku puhul või kollektiivlepingus ette nähtud ulatuses.
Kui kollektiivlepingus ei ole vastavat kokkulepet või sellist lepingut pole üldse sõlmitudki, siis tuleb määratleda, mida tähendab «mitte töötaja süü tõttu tekkinud tööseisaku aja eest».
Kõige lähedasema regulatsiooni leiab töölepinguseaduse § 35 sättes, mis sisuliselt kohustab tööandjat maksma keskmist töötasu aja eest, mil töötaja ei saanud teha tööd temast mitteolenevatel põhjustel. Seadusesätte sõnastus viitab küll pigem tööandja tegematajätmisele, kuid tööandjal ei ole õigust keelata töö tegemist inimestel, kes streigis ei osale.
Töötaja jaoks, kes aga jätkab oma tööülesannete täitmist, ei muutu töötasu mõttes otseselt midagi – tööandja peaks jätkama töölepingujärgse töötasu maksmist.