Kartulikoored ning õunasüdamed – liiga hea kraam prügi hulka viskamiseks

Et muust jäi veel väheks, teatas minister Kristen Michal, et täiendavalt läheb valitsus tõstma praegust prügi ladestamise tasu ning kehtestama prügipõletusmaksu ja plastimaksu. Foto: Kristjan Teedema

Köögis kokkamise käigus tekkivad toiduks sobimatud ülejäägid on kõige lihtsamini käideldav jäätmeliik, need on täielikult ringmajandatavad ja võib öelda, et õige ümberkäimise korral on need toiduks toidule.

Eestis tekib aastas ligi 120 000 tonni biojäätmeid, lisaks kodudes kompostitud materjal. Nende kasutuselevõtuga on aga nukrad lood: vaid ligi 30 protsenti jõuab ringlusse. See tähendab, et üle 84 tonni biojäätmeid aastas viiakse prügimäele või põletatakse.

Prügilas eraldavad biojäätmed roiskudes metaani, mis on hullem kasvuhoonegaas kui süsihappegaas. Lisaks on reostusoht, kui biojäätmete laguprodukte satub loodusesse. Selliste jäätmete põletamine koos olmeprügi ja pakenditega pole samuti mõistlik, kuna neis on liiga palju vett ja põletamisel tekib kahjulikke aineid ning väärtuslikud toitained lähevad kaotsi.