GALERII ⟩ Ettevõte GScan asub Tõrvandi tehnopargis tootma looduslikul atmosfäärikiirgusel põhinevaid turvaskännereid
6. detsember 2022, 18:45
Tehnoloogiaettevõtte GScani tegevjuht Marek Helm ütles 6. detsembril Tõrvandi tehnopargis uut tehast avades, et tal on selline tunne, nagu poleks ta seda ära teeninud. Ta pidas silmas asjaolu, et on sattunud ägedasse tiimi just sel ajal, mil seal on midagi suurt juhtumas. «See usk ja energia, mida ma tajun, on siin võimas,» sõnas ta.
Marek Helm on varem juhtinud maksu- ja tolliametit, olnud tarkvara- ja ärikonsultatsioonide ettevõttes Nortal Lähis-Ida ärisuuna juht. Aga ta meenutas ka varasemat aega, aastat 2009, mil töötas siseministeeriumis, ja mil üks osa sellest samast seltskonnast, kellega ta nüüd GScanis koos on, tuli lagedale jutuga, et kaotaks õige piirijärjekorrad ära. Riik oli selleks ajaks piiriületus-äärsed alad parkimisplatse täis ehitanud, sabad autodest olid kilomeetrite pikkused...
«See, mida ma öelda tahan, on, et nendel meestel on olnud õiget visiooni ja tunnetust ning oskusi leida riigi esindajate keskelt üles õiged inimesed,» rääkis ta. «Ma näen siin Eestile väga suurt võimalust tulla välja millegagi, mis teeb väikse Eesti tugevaks.»
6. detsembril Tõrvandi tehnopargis avatud 900 ruutmeetri suurusel tootmispinnal asub GScan ehitama detektorpaneele, millest saab kokku panna väiksemaid ja suuremaid turvaskännereid. Jutt käib müüontomograafiast ehk looduslikul atmosfäärikiirgusel põhinevaist turvaskännereist, mida sobib avalikus ruumis kasutadada kõikjal, kuna need on täiesti ohutud.
Tehase avamisel kirjeldasid tiimi liikmed lühidalt oma teekonda.
Müüontomograafia idee käisid välja GScani asutajad Märt Mägi ja Hannes Plinte 2016. aastal. Esimese teostatavusuuringu tegi Madis Kiisk, peagi liitus tiimiga Andi Hektor. Lõpuks oli selge, et müüontomograafia idee on nii praktiliselt kui ka äriliselt teostatav ning 2018. aastal asutati OÜ GScan.
Esimene müüontomograafi prototüüp loodi Tartu ülikooli füüsikainsituudis. Seda võis igaüks tehase avamispeol ka oma silmaga uudistada.
Samuti võis jälgida väikse tööstusroboti tööd, mida aga intellektuaalomandi kaitse eesmärgil pildistada ei tohtinud.
Tehas on alustanud väiksemahuliste töödega, et ehitada 1 x 2 meetri suurusi detektorpaneele, mis suudavad mõõta müüonite liikumissuunda enne ja pärast mõne objeki läbimist. Niisugustest paneelidest hakatakse tulevikus ehitama selliseidki skännereid, millest mahub läbi sõitma konteineriga reka. Skänneri materjalituvastusvõime aitab üles leida nii salakauba kui ka keelatud reisijaid.
GScani eesmärk on välja töötada looduslikul atmosfäärikiirgusel baseeruv tomograaf, mida saab kasutada tolli-, läbipääsu- ja turvasüsteemides, ning mis on mõeldud pagasi, inimeste ja kauba, postipakkide ja konteinerite, veokite ja väikeautode läbivalgustamiseks.
Selle tehnoloogia suur eelis on automaatne ainetuvastus, see tähendab GScani tehnoloogia suudab tuvastada skaneeritavate objektide keemilist koostist ja anda automaatselt häiret lõhkeainete, narkootikumide ja muude keelatud, ohtlike või deklareerimata kauba korral.
Atmosfäärikiirgusel põhineva tomograafi rakendusvõimalused on veel geoloogias, suurte ehitusobjektide ning tööstusseadmete skänneerimisel ning kaugemas tulevikus ka meditsiinis.
2021. aasta kevadel sõlmis GScan lepingu Euroopa Komisjoniga, kes rahastab Horisondi programmist 7,5 miljoni euroga Tartu ülikooli juhitud rahvusvahelist koostööprojekti SilentBorder.
7,5 miljonist eurost 2,8 on GScani jagu, kes on projekti loodavad suure veoautode ja merekonteinerite skänneri kokkupanija. Kaasatud on Tartu ülikooli iCV Lab masinõppe arendamiseks, tippelektroonikat tootev Itaalia ettevõte CAEN, Saksamaa kosmoseagentuur DLR, Sheffieldi ülikool ja Belgia müüontomograafia töörühm.
2022. aastal alustas GScan projekti, et ehitada väike skänner postipakkidele ja muudele väiksematele objektidele. Projekti kaasrahastab Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus 1,5 miljoni euroga.
GScanil on praegu 35 palgalist töötajat. Tehase avamisepäeval olid kohal Tartu linnapea Urmas Klaas ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Sille Kraam. Üllatusetenduse andis teadusteater Kvark.
Mis on müüon?
Müüonid on elektronisarnased elementaarosakesed, mis tekivad Maa kõrgemas atmosfäärikihis, kus kosmilised osakesed suurel kiirusel esimeste atmosfääris leiduvate aatomitega põrkuvad. Selle tagajärjel tekivad müüonid, mille keskmine eluiga on küll vaid 2,2 mikrosekundit, kuid mis jõuavad sellegi aja jooksul suurtes kogustes maapinnale, läbistades maapinda ning jõudes isegi maa-alustesse kaevandustesse. Müüonite voog on umbes 10 000 müüonit ühele ruutmeetrile minutis.
Allikas: GScan