L, 28.01.2023

Klaasrestoran Tartu Toomemäel jääb ära

Klaasrestoran Tartu Toomemäel jääb ära
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 6
Toomemäel asuvatesse toomkiriku varemetesse restorani ei tule, kuid Tartu ülikool on nende kasutamiseks avatud uutele ideedele.
Toomemäel asuvatesse toomkiriku varemetesse restorani ei tule, kuid Tartu ülikool on nende kasutamiseks avatud uutele ideedele. Foto: Kristjan Teedema

Toomkiriku varemetesse ei tule klaasist restorani, sest muinsuskaitseamet jätab Tartu ülikooli küsitud muinsuskaitse eritingimused väljastamata.

Muinsuskaitseameti ehituspärandi kaitsekorralduse juht Kaire Tooming ütles, et eelmisel nädalal saatis amet otsuse eelnõu Tartu ülikoolile. Eelnõus oli keeldumine muinsuskaitse eritingimuste andmisest esitatud eskiisi põhjal.

Mitu vastuargumenti

«Kui teema esile kerkis, oli palju teadmatust meil kõigil,» ütles Tooming. «Muinsuskaitseamet pole selle vastu, et vana ja uut arhitektuuri ühitada. Kui on vana mälestist väärindav ning säilimist tagav ja toetav idee, siis meie poolt vastuväiteid olla ei saa. Saime palju uut infot, jagasime seda ka muinsuskaitseametit nõustavate ekpertorganisatsioonidega ja kõigilt tuli eitav vastus.»

Sellega  ongi Toome varemetesse restorani loomise ideel kriips peal. Tartu ülikooli rektori Toomas Asseri sõnul pole plaanis muinsuskaitseameti otsust edasi kaebama hakata. «Suur hulk eksperte tegi tänuväärse töö ära ning nad otsustasid, et mitmed asjaolud võivad olla varemetele ohtlikud, näiteks muutuv temperatuur. Ekspertkomisjonide vastuargumente oli mitmesuguseid, takistuseks ei olnud üks-kaks pisiasja, seega ei väärigi see praegu väga detailset lähenemist,» kommenteeris Asser.

Rektor märkis, et kuna restorani loomine ei olnud ülikooli idee, siis ei ole praegu plaanis neid varemeid ka mingil muul otstarbel kasutusse võtta. «Meil ei ole soovi ega võimalusi ise seal midagi teha, kuid diskussioon on avatud. See on tore, sest nii õnnestub neid varemeid laiemalt vaadata ja võib-olla tekib kellelgi ka teistsugusi mõtteid, et mis seal olla võiks,» arvas ta.

Rektor tunnistas, et Toomemägi tervikuna vajaks tähelepanu küll, kuid see ei ole ülikooli esimene mure, ent vajaks siiski eri ametkondadega arutlemist. «Ehkki varemed vajavad hooldamist, ei ole ülikoolil ressurssi, et varemetes suuremat restaureerimist ja arendust oleks võimalik teha,» märkis Asser.

Tooming ütles, et ei või ülikoolile saadetud eelnõu toimetusele tutvumiseks jagada. 

Vaade restoranile sissepääsu juurest
Vaade restoranile sissepääsu juurest Foto: Koko Arhitektid

Tartu ülikooli siseveebis avaldatud teade vahendab, et esmalt arutas ülikooli taotlust Tartu muinsuskaitsekomisjon, kes ei olnud kavandatava võimalikkuses kindel, pidas seda keeruliseks ülesandeks ning otsustas esitada täpsustatud eskiisi muinsuskaitseameti menetluskomisjonile, arheoloogiapärandi eksperdinõukogule, ehitusmälestiste eksperdinõukogule ja keskaegsete varemete töörühmale arvamuse avaldamiseks. Menetluskomisjon leidis, et kuna Tartu toomkirik on Eesti sakraalarhitektuuri unikaalsemaid ja suursugusemaid hooneid ning keskaegse ehituskunsti ja Liivimaa tellisgootika üks esinduslikumaid näiteid, vajab kavandatud tegevus laiapõhjalist arutelu. Seetõttu otsustatigi täiendatud eskiis saata muinsuskaitseameti eksperdinõukogudesse.

Muinsuskaitseamet nõustub, et Toome varemed vajavad aktiivsemat kasutust, mis toetaks laialdasemat osasaamist kultuuripärandist. Kuid seejuures peab toomikiriku varemete kasutamine tagama mälestise säilimise ega tohi toimuda kultuuriväärtuse kui olulise avaliku huvi objekti arvelt.

Muinsuskaitseameti seisukoht ei tähenda kaugeltki, et toomkiriku varemetesse midagi teha ei saa. «Me räägime sellest konkreetsest asjast,» lausus Tooming.

Selline piirava otsuse eelnõu tutvustamine eritingimuste küsijale on Toominga sõnul tavapärane praktika. «See saadetakse ärakuulamiseks. Kui ka ülikoolile seisukoht ei meeldi, siis keeldumise asjaolud sellest ei muutuks,» möönis ta.

Tooming sai palve kommenteerida ka väidet, kuidas Tartus säravad uuenduslikud ideed kriitikakoorma alla aina hääbuvad.

«Mina ei näe seda üldse nii, et Tartus kõik head ideed luhtuvad,» vastas ta. «Saan rääkida sellest konkreetsest eskiisist. Sinna oleks saanud midagi teha, aga meie ei vaadanud ju midagi muud kui mälestise säilimist. Lähtusime ettevaatusprintsiibist. Eskiisis ei olnud arvestatud, millises hapras seisus tegelikult see vare on. Iga vare on habras ja need vajavad erikäsitlust nagu vanakesed ikka. Tartu võidaks, kui ajutise restorani asemel tuleks alaline restoran.»

Tooming ütles, et tema meelst on Tartus mõnigi ilus kasutuseta hoone, kuhu Michelini tärni taotlev restoran kenasti võiks sobida.

Muinsuskaitseameti vaatest on ka ajutise restoraniehitise rajamisel mõju kultuurkihile. Maa sees rusukihis on varisenud ehitusdetaile, on matuseid. Selle poole meetri sisse, mida ehitamine mõjutaks, jääb ka osa keskaegse toomkiriku interjöörist. Pinnase avamisel võib tulla põrandaplaate, kõrvalaltarite jäänuseid.

«Isegi kui lahti ei taha kaevata, siis ka betoonpõranda rajamiseks pinnase tihendamine võib kahjustada seda, mis kultuurkihis leida on,» ütles Tooming.

Ta lisas, et ehitamine ja lammutamine mõlemad võivad mälestisele ohtu kujutada.

«Meie kõige suurem mure on see, et varemate hooldamine ja konserveerimine muutuvad palju keerulisemaks,» rääkis ta. «Kaks piilarit on uushoone kehandisse haaratud, olukorda võiks võrrelda sellega, kui need mõlemad on kilekotis. See tekitab suuri konserveerimisprobleeme.»

Otsitud põhjendused

Michelini tärniga pärjatud tippkokk Tõnis Siigur ja tema äripartneri Martti Siimann tulid suve lõpul avalikkuse ette püüdlusega tulevaks sügiseks ehk napilt enne Tartu Euroopa kultuuripealinnaks saamist avada restoran keskaegse toomkiriku varemetes, kuhu oli plaanis rajada klaaspaviljon. Selle eskiisi koostas büroo Koko Arhitektid.

Siimanni sõnutsi oleks sellest tulnud sündmusruum, kus vaid osa ajast oleks tegutsenud restoran, kuid muinsuskaitseameti otsusega rändab idee ilmselt sahtlisse. «Arhitekti meelest on muinsuskaitseameti põhjendused natuke otsitud ja tegelikud põhjused on kuskil mujal,» tõdes Siimann.

Eritingimuste taotlejaks oli ülikool, mis ei soovi muinsuskaitseameti otsust vaidlustada, seega ei hakka ka ettevõtjad sel teemal rohkem vaidlema. «Loomulikult on kahju, et uudne asi jäi vaid aruteluks. Aga kui tahame teha rahvale meelelahutuslikku kohta, siis seda läbi tüli algatada ei ole mõtet,» usub Siimann.

Märksõnad
Tagasi üles