Signe Kivi: Aastaid otsustamatust ja «ilusaid prille»

Riigikogu liige Signe Kivi töötas enne valimisi Tartu kunstimuuseumi direktorina ja Tartust räägib ta sooja tundega. Foto: Margus Ansu

Osalesin hiljaaegu eestikeelsele haridusele ülemineku debatil Tartus. Eelmisel päeval olime riigikogus esimesel lugemisel läbinud eelnõu, mis esimest korda Eesti Vabariigi kolmekümne esimesel uuel iseseisvusaastal seadustaks riigikeelse hariduskorralduse alates 2024. aastast.

See andis mulle debatiks hoogu ja julgust, kui ma kogenud poliitikutega vaidlesin. Jah, Toompeal kisub tihti kuumaks ja olen püüdnud end tagasi hoida – aga sel õhtul ei õnnestunud – mu elevus kutsus esile ägedaid vastureaktsioone. Kuulsin nii pikka nimekirja probleemidest ja ületamatutest takistustest, et pidin kaasväitlejalt Yana Toomilt küsima: «Vabandage, aga kas teie arvates Eesti riigis midagi head ka on?» Europarlamendi saadik vaatas mulle pikalt otsa ja vastas: «Teil on ilusad prillid!» Oli see iroonia? Oli see hinnang – ja kui, siis millele?

Kuulates tuntud eestivene poliitikute, eriti Tallinna linnapea vastuväiteid eestikeelsele haridusele üleminekule, on hämmastav, et kuigi nad ise valdavad väga korrektset riigikeelt, pole selle eeskujuga sütitatud oma muukeelseid valijaid. On jõutud eri ametites ja poliitikas kõrgetele kohtadele, kuid ei soovita samasuguseid võimalusi rahvuskaaslastele – kas selleks, et ise särada ja neid oma tiiva all vaguratena hoida?