See talv tekitab samu küsimusi nagu igal aastal – kas ja palju lund veel tuleb ning kauaks see maha jääb. Et Tartu maraton saaks kindlasti toimuda, on ürituse korraldajad kirja pannud talvise laulupeo toimumise võimalikud versioonid. Seda, et maraton täiesti ära jääb, kartma ei pea.
Tartu maratoni korraldajad on valmis igaks ilmaks
Tartu maratoni peakorraldaja Indrek Kelgu sõnul on tore tõdeda, et talv on saabunud varakult, kuid ennustada, milline tuleb talv tervikuna, on ikkagi pea võimatu. Küll aga on korraldajad kindlad, et olgu ilm milline tahes, maraton moel või teisel toimub. «Kuna talved on Eestis heitlikud ja kunagi ei tea, millal ja kui pikaks ajaks lumi maha tuleb, peame alati mõtlema variantidele A-st kuni D-ni,» selgitab Kelk.
Tartu maratoni toimumise variandid
Variant A – lund on piisavalt ja suusamaraton saab toimuda originaalrajal Otepää–Elva marsruudil.
Variant B – lund on vähe ja distantsid lühemad. Kõige tõenäolisemalt marsruudil Otepää–Palu, juhuks kui Elva pool on liiga lumevaene.
Variant C – kunstlumering Otepääl. Tagaks toimumiskindluse ja oleks üks parimaid harjutusradasid kevadeni välja erineva tasemega harrastajale. Samas keeruline teostada märkimisväärsete kulude tõttu.
Variant D – lund ei ole ja toimub jalgsimatk nagu aastal 2020 marsruudil Otepää–Kääriku. Kõige mustem stsenaarium.
Kõik need plaanid on moel või teisel ka varem kasutuses olnud, kuid kõige rohkem tekitab korraldajatele muret kunstlume tootmine. Viimati toimus maraton kunstlumeringil 2017. aastal, mil suusatati Tehvandi 6 km pikkusel ringil. Kelgu sõnul on Tehvandi suusastaadion ja rasked võistlusrajad iseenesest üks esimesi kohti, kuhu kunstlund tootma hakatakse, kuid harrastajatele suunatud suusamaratoni ei saa korraldada ringil, mis on mõeldud profisportlastele võistlemiseks.
Kunstlume tootmine käib üle jõu
Seega on Kelgu sõnul võtmetähtsusega kunstlume tootmine Tartu maratoni raja esimese 1,5 km peale, kus on suhteliselt lauge maa ning jõukohane ja nauditav rada. «Kahjuks pole sellele rajale lume tootmine Tehvandi keskuse eesmärkide seas ja Tartu Maratonil üksinda ei ole selliste avalike rajatiste tegemiseks raha ega tehnilist võimekust,» selgitab ta.
Kelgu hinnangul oleks parim lahendus Eesti harrastussuusatamise kestlikkuse tagamiseks ühe oluliseima raja tegemiseks rahastuse leidmine koos kolme osalisega: kohalik omavalitsus, riik ja Tartu Maraton.
«Sellisel juhul saaksime pakkuda igasuguse tasemega suusasõpradele nauditavat 6–7 km pikkust kunstlumega kaetud ning valgustatud suusarada detsembrist aprillini ja see annaks ka lisagarantii Tartu maratoni toimumiseks kunstlumeringil olukorras, kus looduslikud lumeolud on liiga kehvad. Lisaks oleks see oluline turismimagnet Otepää piirkonnale talvise (sise)turismiatraktsioonina,» tõdeb ta.
«Kahjuks ei ole me sellise koostööni seni jõudnud ja mõnel varasemal aastal, kui oleme selle raja suutnud valmis teha, on see toimunud ikkagi ainult tänu Tartu Maratoni ja Tehvandi keskuse nappidele ressurssidele. Ja me ei räägi siin miljonitest, vaid isegi tänaste energiahindade juures 30–40 000 eurost. Aga vähemalt täna Tartu Maratonil neid ressursse enam ei ole,» nendib Kelk.
Peakorraldaja sõnul on jalgsimatk kõikidest variantidest küll viimasel kohal ning läheb käiku alles siis, kui lootus lumel mõistlikku suusasõitu teha on täiesti kadunud. «Kui on ikkagi näha, et lund ei ole ja ei tule ning ise lund toota ei ole saanud kas rahapuuduse või sooja ilma tõttu, korraldame matka sarnaselt 2020. aastaga. Siis osales üle 1000 inimese ja tagasiside oli tegelikult ikka ülivõrdes positiivne,» meenutab Kelk.
Lisaks eelmainitud variantidele jääb võimalus osaleda Tartu maratonil 16. jaanuarist 16. märtsini virtuaalselt. Kaugosalusega maratonil saab osaleda soovi korral ka rattaga sõites, joostes/kõndides või rullsuuskadel.
49. Tartu maraton toimub 19. veebruaril ning kavas on 63 ja 31 km pikkused distantsid. Päev varem toimuvad lastesõidud Tähtvere spordipargis. Nädal varem saavad osalejad end proovile panna avatud raja ja teatemaratoni sõitudel.