L, 28.01.2023

Maakaitseüksustega liitumise soovist andis teada ligi poolteist tuhat reservisti

Veiki Ojaperv
, ajakirjanik
Maakaitseüksustega liitumise soovist andis teada ligi poolteist tuhat reservisti
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Selle aasta mais korraldatud kaitseväe suurõppusele Siil ilmus kohale 77 protsenti kutse saanutest ehk 5800 reservisti. Tartus kogunesid Siilile minejad esmalt Raadile, kust mehed ja mõned naisedki said vajaliku varustuse.
Selle aasta mais korraldatud kaitseväe suurõppusele Siil ilmus kohale 77 protsenti kutse saanutest ehk 5800 reservisti. Tartus kogunesid Siilile minejad esmalt Raadile, kust mehed ja mõned naisedki said vajaliku varustuse. Foto: Kristjan Teedema

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem andis suvel teada kavast, mille järgi liidetakse maakaitseüksustesse ligi 10 000 reservväelast. Lihtsalt ära seletatuna tähendab plaan seda, et praegu sõjalise ametita reservväelased liidetakse selle aasta lõpuks kindlate maakaitseüksustega ja hiljem malevatega.

Selline muutus suurendab kaitseväe sõjaaja koosseisu varasema 26 000 asemel 36 000 inimeseni. Kava tagamaa ei ole midagi muud kui parem Eesti kaitsmine sõjalise rünnaku vastu ja inimeste asjakohasem kasutamine.

Oma soov

Novembri lõpuni oli reservväelastel võimalik ise valida, millises maakonnas nad maakaitsesse panustama hakkavad. Eilseks ehk novembri viimaseks päevaks oli enda soovist teada andnud üle 1400 reservväelase. «Võib öelda, et reservväelaste huvi selle võimaluse vastu on olnud väga korralik,» ütles kaitseväe peastaabi pressijaoskonna ülem Taavi Karotamm.

Maakaitsesse valitakse reservväelaste hulgast need, kes on läbinud ajateenistuse Eestis ning kellel puudub sõjaline ametikoht. Eelkõige eelistatakse neid mehi ja naisi, kes on kolmekümnendates eluaastates ja kes teenisid aega jalaväes. Eestis on ligi 90 000 kaitseväe põhi- ja täiendreservi kuuluvat inimest. Mobilisatsiooniregistris on laias laastus 230 000 inimest.

Väga oluliseks saab uute üksuste väljaõppe korraldamine koostöös kaitseliiduga, kuna maakaitseüksustesse määratakse reservväelased, kelle ajateenistusest on möödunud aastaid. «Kandev roll on üksuse väljaõppes ja tegevuses allüksuste ülematel. Neil saab olema tavapärasest suurem autonoomsus ja tegevusvabadus, aga selle võrra ka suurem vastutus,» sõnas Karotamm.

Kuna 10 000 inimest kaitsejõududes lisaks tähendab ka suuremat ressursikulu, hangitakse maakaitseüksustele uut varustust. «Maakaitse võitlejatel on reservväelaste omaga sarnane varustus ning kõik võitlejad peavad korraliku varustuse ka saama,» jätkas Karotamm.

Lõuna maakaitseringkonna pealiku kolonelleitnant Kaido Tiituse (pildil) sõnul on kaitseliiduga liitumise avalduste hulk pärast Ukraina sõja algust märgatavalt kasvanud, kuid maakaitse suurendamine ei ole esialgu kaitseliiduga liitumisele hoogu juurde andnud.

Eestis on ligi 90 000 kaitseväe põhi- ja täiendreservi kuuluvat inimest. Mobilisatsiooniregistris on laias laastus 230 000 inimest.

«Küll aga on mitmed maakaitse täiendreserviga liitujad avaldanud soovi saada rohkem teavet kaitseliidu kohta,» sõnas Tiitus ning lisas, et huvitundjatele korraldatakse ka infotunde.

Praegu käib reservväelaste ametikohtadele määramine. «Üks osa sellest on ka kaitseväe tehtav teavituskampaania sihtrühma aktiveerimiseks, et inimesed seoksid end ise kodulähedase üksusega,» lausus Tiitus. «Suurim väljakutse saab olema väljaõppe korraldamine, sest lühikese aja jooksul saabub õppekogunemisele suur hulk reservväelasi.»

Enamik uutest üksustest hakkab oma oskusi tuleva aasta teises pooles lihvima koostöös malevkondadega ning see tähendab suuremat ajakulu eelkõige juhtidele ja instruktoritele. «Kõige suurem töö tuleb nendega, kes ei ole ammu kordusõppustel käinud ning kellele tuleb relvasüsteemid ja põhitõed jälle meelde tuletada,» selgitas kaitseliidu Tartu maleva Tamme malevkonna kompaniiülem nooremleitnant Lauri Lokko.

Tamme malevkond ootab endaga liituma kõiki, kes soovivad panustada riigikaitsesse, sealhulgas ka oma ala spetsialiste. «Kuna ka meile on oodata täiendavaid reservväelasi, siis headest juhtidest on alati puudus,» ütles Lokko. «Juht ei pea olema ilmtingimata militaartaustaga, sobivad kõikide eluvaldkondade spetsialistid, kes soovivad anda oma panuse riigikaitsesse.» Ta lisas, et kindla malevkonnaga liitudes saab inimene olla kindel, millises piirkonnas ta sõjaajal ülesandeid täitma peaks.

Kõigile leidub koht

Põhja-Tartumaa malevkonna pealiku Risto Pooli sõnul on praegu veel keeruline öelda, kui palju inimesi malevkonna maakaitsestruktuuriga liitub, kuid isegi kui peaks liituma mitusada reservväelast, ei ole see neile mingi probleem. «Ukraina sõja alguses tuli meile palju uusi liikmeid, kelle suutsime ära varustada ja kiiresti ka välja õpetada,» rääkis ta. «Kõigile meestele ja naistele leitakse sobivad ametikohad.»

Pool jätkas, et Venemaa algatatud sõda andis tugeva tõuke maakaitse suurenemisele, sest rasked ajad liidavad inimesi ja tugevdavad märgatavalt kaitsetahet.

«Selge on see, et suurem liitumiste laine on meile mõningaid väljakutseid toonud, ning oleme arvestanud ka sellega, et kui sõjategevus Ukrainas jahtuma peaks, jääb organisatsioon veidi väiksemaks,» ütles pealik Pool. «Siiski jäävad nendele inimestele oskused kogu eluks ning järgmise kriisi ajal on neil teadmised ja oskused olemas.»

Kaitseliidu Tartu maleva pealik kolonelleitnant Kaido Tiitus.
Kaitseliidu Tartu maleva pealik kolonelleitnant Kaido Tiitus. Foto: Henry Narits
Märksõnad
Tagasi üles