Karel Kuningas: ebaõiglaste peretoetustega laenude nõiaringi

Karel Kuningas Foto: Margus Ansu

Peretoetused peavad olema vajaduspõhised ja õiglased, kuid vastne eelnõu paneb küsima, kas see ikka on riigi kulutuste mõistuspärane planeerimine.

Viimastel kuudel teravalt avalikkuse huviorbiidis seisnud uus perehüvitiste seadus kütab endiselt kirgi ning debatt sellel teemal ei vaibu. Olgu siinkohal kohe öeldud, et Parempoolsed on kindlasti lastega perede toetamise poolt, olgu siis peres lapsi palju või vähe. Eesti praeguses demograafilises olukorras on meie iibe kasvatamine riigi jätkusuutlikkuse tagamisel üks olulisimaid teemasid üldse. Küsimus on aga, kuidas seda teha nii, et toetus jõuaks sinna, kus seda tõesti kõige rohkem vaja on, ega läheks raisku seal, kus abikätt ei küsita.

Uue seaduse eelnõu järgi saavad tõeliselt abi vajavate lasterikaste perede kõrval suure summa juurde ka jõukad ja hästi toimetulevad pered, kes seda tegelikult ei vaja. Ühe-kahe lapsega või üksikvanematega pered aga jäetakse sootuks ebavõrdsesse olukorda. Meil on lisaks ka palju puudust kannatavaid või erivajadustega lapsi, kes samuti hoolt vajavad, olenemata, kui mitu last selles peres on.