GALERII ⟩ Tartu raeplatsil süttis esimene advendiküünal. Valgusetendus hämmastas inimesi, keda oli meeletul hulgal

Võiks ju mõelda, et kas see südant värisema panev jõuluootuse tunne nüüd ikka tuleb. Äkki on jõulud juba nii palju kordi tulnud, et sa lihtsalt ei suuda neid enam pärani silmadega vaadata ega puhta südamega oodata.

Aga Tartu raeplatsil täna kell viis, kui linnapea Urmas Klaas ja Setomaa ülemsootska Anzelika Gomozova ning Tartu praost ja Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming olid oma soovid öelnud ja kui meie isa palve oli loetud, siis hakkas see tunne tasakesi lähemale hiilima. Koos laservihkudega taeva all ja valgusjoonistustega majade seintel ning René Eespere lauluga «Siis kui minu vanaema», salmhaaval, mõeldes Leelo Tungla kirjutatud sõnade peale ning kuulates kuuldemängulist jutustust sellest, kuidas inimene igatseb vanu aegu ja lähedasi, keda enam ei ole, aga oskab avada oma meeled ka kõigele sellele, mis just parasjagu on, ja olla õnnelik.

Tartu Raekoja plats oli rahvast tihedalt täis, lapsi ja koeri ja peresid, armunuid, noori ja vanu, eestlasi, ukrainlasi ja venelasi ning muidki inimesi. Valguskülas töötasid kohvi- ja piparkoogimüüjad, kutsarid olid ootel ja hobused tahtsid juba sammu joosta. Põlesid lõkkepajad ja keerles karussell ning kanapere oli klaasmajas kohal ja kukk kires nende keskel. See, et liuvälja jäätegu natukene viibib, ei pahandanud vist kellegi meelt. Liugu saab lasta kindlasti uuel nädalal.

Valgusetendust korratakse täna õhtul aga igal täistunnil kuni kella 21-ni välja.