Erinevalt tavalistest viirustest võib grippi põdeda raskelt ja kaua. Sarnaselt Covid-19ga on grippi haigestumisel suurim risk tüsistuste tekkeks väikelastel, rasedatel, eakatel ja krooniliste haiguste või immuunpuudulikkusega inimestel, kel võib haigus vajada intensiivravi või lõppeda isegi surmaga.
Gripilaine algab tavaliselt Austraaliast ja Uus-Meremaalt, kus on talvine gripihooaeg samal ajal, kui meil on suvi. Lõunast levib gripp põhjapoolkerale, liikudes Ameerika kaudu Euroopasse. Tavaliselt peegeldab põhjapoolkeral toimuv enam-vähem seda, mida lõunapoolkeral pool aastat varem kogeti. Tänavune gripihooaeg oli Austraalias viie aasta halvim ja haigestumuse tipp oli umbes kolm korda kõrgem kui tavalisel gripihooajal. Domineeris A-gripp, millele vaktsiinidest saadav kaitse oli mõõdukas. See kõik ei ennusta meile kerget gripihooaega ja raske haiguse eest tasuks end kindlasti kaitsta vaktsineerimise abil.
Gripp ei ole tavaline nohu. Kuigi gripi sümptomid on sarnased teiste viirushaiguste omadega, ei ole see lihtne «külmetushaigus», vaid võib kulgeda palju raskemalt ja kesta kauem. Gripi tundemärgid on haiguse järsk algus, kõrge palavik, köha, pea-, kurgu- ja lihasvalu või hingamisraskused.
Gripi üks kõige kardetumaid tüsistusi on kopsupõletik ja hingamispuudulikkus, väikelastel ka keskkõrvapõletik. Haruldasemate tüsistustena võivad tekkida südamelihasepõletik, aju- ja ajukelmete põletik. Samuti võib gripp põhjustada krooniliste haiguste kulu halvenemist, sagedamini on probleeme astma, kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse, südamepuudulikkuse ja diabeediga. Gripilainega käib tavaliselt kaasas ka südameinfarktide ja ajuinsultide laine. Paraku võivad gripi tüsistused lõppeda surmaga. Just seepärast on väga oluline end gripi eest kaitsta gripivaktsiini abil.
Viirus levib aevastamisel, nuuskamisel või köhimisel vabanevate piiskade ja aerosoolidega. Kui käsi ei pesta, satub viirus paljudele pindadele, näiteks käepidemed, lülitid ja klaviatuurid, ning sealt kantakse see omakorda mustade käte kaudu näopiirkonda. Haiguse peiteperiood on 3–7 päeva. Nakkusohtlikuks muutub inimene päev enne sümptomite ilmumist ning nakkav periood kestab kuni seitse päeva (immuunpuudulikel ja väikelastel kuni 21 päeva). Peamised gripi levitajad on lapsed, eriti põhikooliealised ja nooremad. Maailmas on näidatud, kuidas kooliealiste seas ellu viidud vaktsineerimisprogrammid on suutnud vähendada arstilkäike, EMO-visiite ja haiglaravi vajadust mittevaktsineeritud täiskasvanutel. Samuti on koolide sulgemine gripipuhangute ajal vähendanud viiruse ülekannet kogu elanikkonna hulgas.
Gripi vastu vaktsineerimine on kõige tõhusam viis end gripi eest kaitsta. Vaktsineerimine annab immuunsüsteemile võimaluse viiruse osakesi ohutult tundma õppida. Kuna tegemist on ainult viiruse osakestega, ei saa vaktsineerimine grippi haigestumist põhjustada.
Sel sügisel laiendati tasuta gripivaktsiini kättesaadavust riskirühmadele. Riigi kulul saavad end soovi korral gripi vastu vaktsineerida nii üld- ja erihoolekande teenusel olevad inimesed, üle 60-aastased, rasedad, kuni seitsmeaastased lapsed ning gripi riskirühma kuuluvad alaealised. Tasuta gripi vastu vaktsineerib perearst või -õde.
Gripi vastu on kasutusel nii süstitav vaktsiin kui ka ninasprei. Kõik Eestis tänavu kasutusel olevad vaktsiinid on neljavalentsed, teisisõnu on neis sees kaks A-gripi ja kaks B-gripi tüve. Vaktsineerida saab lapsi alates kuue kuu vanusest, vanuselist ülempiiri vaktsineerimisele ei ole. Alla kuue kuu vanuste imikute pereliikmed ja lapsega kokku puutuvad sugulased peaksid olema gripi vastu vaktsineeritud, et beebit raske haiguse eest kaitsta.
Gripihooaeg kestab Eestis tavaliselt oktoobrist aprillini. Nähtav haigestumine algab novembri lõpus või detsembris ja maksimaalne on haigestumine jaanuarist veebruarini. Vaktsineerimiseks on parim aeg enne gripilaine algust ehk oktoobris või novembris. Eelmine gripihooaeg venis Eestis ebatavaliselt pikaks, kuni mai ja juunini välja, seega pole veel ka jaanuaris-veebruaris vaktsineerimiseks liiga hilja.