Reporter.ee: kuperjanovlased elustasid paukuvas pakases Paju lahingu

Berit-Helena Lamp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ohvriterohke ja verine Paju lahing avas pealetungivatele Eesti vägedele tee Valgale.
Ohvriterohke ja verine Paju lahing avas pealetungivatele Eesti vägedele tee Valgale.

Täna Valgamaale Tõlliste põldudele kogunes täna ligi tuhat sõdurit, et tähistada Paju lahingu 90. aastapäeva.


Paju lahing on segu 90. aastat tagasi toimuvas ja tänapäevast. Kuulsa Paju lahingu aegadel ei olnud veel langevarjudel dessantnikke ja tänapäevaseid automaatrelvi, vahendas Reporter.ee.

Stsenaarium oli aga enam-vähem sarnane. 90 aastat tagasi aset leidnud sündmuste ajal läksid vastamisi 1200 punaväelast ning ligi 700 eestlast ja soomlast. Viimaseid juhtiski kuulus leitnant Julius Kuperjanov. Punased olid varjunud lähedalasuvasse Paju mõisasse ning eestlased otsustasid neid rünnata.

Üks Vabadussõja verisemaid võitlusi lõppes punaste lüüasaamisega ning aitas eestlastel vabastada Valga linna.

700st kuperjanovlasest 156 said surma või vigastada. Surmava kuuli sai ka väejuht Julius Kuperjanov ise, kes suri mõned päevad hiljem Tartu haiglas. Lahingus jätsid elu ka 300 punaväelast.

Seda kuulsat Paju lahingut tuldigi täna Valgamaale Tõlliste valda mälestama. Üritust austasid oma kohalolekuga nii vabariigi president kui ka kaitseminister.

Pakaselisest ilmast hoolimata olid aga lahingus osalenud sõdurid ise rõõmsameelsed.

Pealtvaatajate jaoks võis lahingu jälgimine pisut igavaks jääda, sest võitluse lõppfaas toimus üle põllu asuva Paju mõisa juures.

Tuule suund oli ka üheks põhjuseks, miks rahvas lahingumöllust täit tükki ampsata ei saanud - tuul puhus püssirohu lõhna vales suunas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles