Forestalia annab juubelikontserdi, dirigeerib Alo Ritsing, kes on Forestalia ees seisnud pool sajandit
29. november 2022, 11:29
/nginx/o/2022/11/28/14992085t1h143f.jpg)
Tartu ülikooli aulasse seavad end 3. detsembril kell 16 ritta metsamehed, kes kõik peavad viisi ja on Eesti metsatöötajate meeskoori Forestalia liikmed. Koor on pool sajandit vana, loodud 1972. aastal tollase metsamajanduse ministri Heino Tedre initsiatiivil, lauljaiks metsasõbraliku vaatega mehed üle Eesti. Algusest peale dirigeerib lauljaid Alo Ritsing, keda on läbi aegade abistanud noored tõusvad koorijuhid, praegu on teine dirigent Made Ritsing.
Koori asutajaliikmetest ongi kooris alles ainult peadirigent Alo Ritsing. Lauljatest kõige staažikam on Elva mees Tõnu Naha, kes laulab Forestalias 1974. aastast, ajast, mil ta oli metsatudeng. «Nii uhke tunne oli siis juba päris-metsameeste keskel olla,» meenutas ta. «Mina ise olen elu jooksul kasvatanud metsa, lõiganud metsa, korrastanud metsamaid... Praegu on mu aktiivne töömehe-elu aga selja taga ning saan tegelda Forestalia ja kõige muuga.»
Tõnu Naha, kes on ka Forestalia juhatuse esimees, sõnul on kooris kahe dirigendi juhatada 30 laulumeest, mis pole paha. Tõsi – parematel aegadel on laval korraga olnud ka 80 või 90 meest.
Repertuaar on kooril mitmekesine. «Laulame nii koorilaulu klassikat, laulupidude laule kui ka mitmete maade rahvalaule,» rääkis Tõnu Naha. «Tähtsal kohal on meie dirigendi Alo Ritsingu looming, nii autorilaulud kui ka rahvalauluseaded. Me kontserdikavad jutustavad metsast, loodusest ja igavesti kestvatest inimlikest väärtustest.»
Just niisugust kava kuuleb ka eelseisval kontserdil 3. detsembril.
Proovid Tiigi seltsimajas
Kuna lauljad paiknevad üle Eesti laiali, siis saavad nad lauluharjutusteks kokku kord kolme nädala jooksul ja viieks tunniks korraga. Viimastel aastatel on heaks harjutuskoduks kujunenud Tiigi seltsimaja Tartus.
Teiseks kindlaks lauluajaks on suvine viiepäevane laager mõnes Eestimaa kaunis paigas. Laager tähendab tõsiseid, 6- kuni 7-tunnised harjutuspäevi. Samas tähendab niisugune laager ka ühiseid õhtuid ning tutvumist kohaliku elu-oluga.
Pikad laululaagrid liidavad mehi väga. Proovidesse tullakse ka siis, kui on vaja sõita kodunt kaugele. Nii on Forestaliast kujunenudki vaimselt vennalik sõpruskond, ja just see on aidanud kooril 50 aastat püsida.
/nginx/o/2022/11/27/14988332t1hf036.jpg)
Märkimisväärne on see, et metsameeste laululaager lõpeb alati tamme istutamisega. Alates esimesest laagrist Vastse-Roosas on neid tammesid istutatud 49. Seega kasvab Eestis üks omalaadne ja igal aastal täienev Forestalia-nimeline tammik.
Väliselt ka metsa poole
«Ka väliselt oleme me «metsa poole»,» rääkis Tõnu Naha veel. «Kanname rohelist ülikonda, ja eriti just pidulikel juhtudel, ning laulupidudel rohelist kaabut.»
See roheline vorm on lauljatele oluline, kuna endisel ajal oli niisugune rõivas metsamehe kui riigi esindaja tunnusmärk. Nüüdsel ajal tunnustab riik vaid kaht vormikandjat – politseid ja sõjaväge. «Meie kanname aga metsamehe mainet auga edasi, ka väliselt,» rääkis Tõnu Naha.
Forestalia on palju esinenud igat sorti metsanduslikel üritustel, aga osalenud ka üldlaulupidudel, samuti kohalikel laulupäevadel terves Eestis.
Tõnu Naha sõnul on neil põnev projekt «Forestalia laul Eesti maal», millega nad külastavad igal aastal Eesti maakohti. «Oleme laulnud Põhjamaades, Kesk-Euroopas ja endistes liiduvabariikides. Praegused sidemed seovad meid Soomest Esmila meeskooriga ja kolleegidega Lätist ehk siis Läti Metsatöötajate Meeskooriga Silvicola,» lisas ta.
Eesti meestelaulu seltsi korraldatavatel võistulaulmistel on Forestalia kuulunud B-kategoorias esimese kolme sekka. Kooriühing on omistatud neile tiitli «Aasta koor 2007».
«Forestalia 50» kontsert Tartu ülikooli aulas algab 3. detsembril kell 16. Kaks varasemat kontserti samast sarjast on juba antud – üks Sagadi metsamuuseumis ja teine Viljandis. Tartus esitatav kava on niisiis publiku peal ära timmitud, sõnad peas ja meeste mitmehäälne laul äärmiselt täpne ja nauditav.