/nginx/o/2011/10/20/800186t1h9c02.jpg)
Kommentaariks Jüri Laursoni artiklile «Küttepuude hind on arusaamatu» (PM 28.2) tahan öelda, et minu arvates ei ole puidu liitriga või ruumimeetriga mõõtmisel suurt vahet midagi. Erinevad vaid suurusjärgud!
Mart Vaus: kuidas mõõta küttepuude hulka
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui mina saan 10-ruumimeetrise küttepuidu koorma ülemõõtmisel veaks 0,5 ruumimeetrit, oleks see liitrites väljendatuna 500 liitrit. Suurusjärk 0,5 kedagi nagu eriti ei liigutagi, kuid suurusjärk 500 paneb juba mõtlema!
Viga on hoopiski mõõtmise meetodis ja mõõtmisveas. Ruumimeetrites ja liitrites (kui viimases on arvestatud ka õhuvahed, nii nagu on ruumimeetris) puidu koguse arvestamine on suhteliselt käepärane, kuid kätkeb endas ebamäärasusi ja mõõtmisühikus oleva õhu tõttu petmisvõimalusi.
Suured kaupluseketid võiksid asuda puitu müüma kaaluga, lisades ka puidu niiskusprotsendi. Nii kaal kui niiskusprotsent (ühiku kaal sõltub viimasest tugevasti) on tänapäeval kergesti määratavad ja kontrollitavad.
Kui tuleb autokoorem väikepakendites küttepuitu ja autokaalu ei ole, tuleb juhusliku valiku alusel teatud protsent väikepakendeid ära kaaluda, määrata elektriliselt niiskusprotsent ja sõltuvalt sellest, kas need on lepinguga ette nähtud piires, kaup vastu võtta ja kaaluga edasi tarbijale müüa või tagasi saata.
Hoopis raskem on elanikel osta küttepuitu väikefirmadelt. Tuleb väidetavalt kümneruumimeetrine 50 cm halu pikkusega koorem õuele, mõõdad koorma üle, saad küll kümme ruumimeetrit, kuid koormas on rohkesti tühikuid – laduda saab ju mitmeti!
Hiljem, täpsemal analüüsil tuleb välja, et halu pikkus varieerub 51 ja 34 cm vahel ning keskmiseks tuleb 47,5 cm.
Seega on 10-ruumimeetrise koguse kohta petetud 0,5 ruumimeetri ehk 5 protsendiga! Teisisõnu – on makstud umbes 5 protsenti kõrgemat hinda, kui algul kokku lepitud!