Kunstnik Robert Suvi näitas Tartu raekojas uut raamatut ja rääkis loo sinisest hobusest

Aime Jõgi
, ajakirjanik
Copy
Robert Suvi tõuseb püsti ja ütleb, et saalis on nii palju tuttavaid inimesi, et ta ei peagi väga pabistama. Samas ei tea ta, millest siis ikkagi pajatada, sest eks palju on ka juba ära räägitud. Ning jutustab loo sinisest hobusest.
Robert Suvi tõuseb püsti ja ütleb, et saalis on nii palju tuttavaid inimesi, et ta ei peagi väga pabistama. Samas ei tea ta, millest siis ikkagi pajatada, sest eks palju on ka juba ära räägitud. Ning jutustab loo sinisest hobusest. Foto: Margus Ansu

Tartu raekoja saalis esitles kunstnik ja maalipedagoog Robert Suvi reede keskpäeval oma loomingu ja eluloo raamatut «Sinine hobune», mil mustad kaaned, 145 lehekülge ning kõik lehed kriitvalgel paberil, kust nii tekst, fotod kui ka reprod silmaga head vaadata on.

Publiku ees oli Robert Suvil seltsiks saksofonist Lembit Saarsalu, kes avas sündmuse palaga «Kui mina alles noor veel olin» ning kes pärastpoolegi nii saksofonil kui ka klaveril improviseeris. Saal oli rahvast peaaegu täis ning kõigi näod olid rõõmsad ja naerused.

Lembit Saarsalu naudib meloodiaid Tartu raekoja valge klaveri taga.
Lembit Saarsalu naudib meloodiaid Tartu raekoja valge klaveri taga. Foto: Margus Ansu

Sinisel hobusel on Robert Suvi loomingus tähtis koht. Kunagi, kui ta oli alles viieaastane poiss, joonistas isa talle paberile hobuse ja värvis selle siniseks. Viieaastane Robert vaatas seda siis suure imestusega, öeldes, et sinist hobust ei ole ju olemas. Isa aga vastas, et mis siis, aga vaata kui ilus!

Eluloo, fotode, reprode ja Robert Suvist kirjutatud artiklite raamat.
Eluloo, fotode, reprode ja Robert Suvist kirjutatud artiklite raamat. Foto: Margus Ansu

Nii sai Robert Suvi juba lapsena aimu sellest, et joonistades võib luua oma suveräänseid maailmu, mis ei peagi reaalsusega kooskõlas olema.

Robert Suvi 2021. aastal loodud maal sinisest hobusest on pildina raamatu kaanel.

Raamatu «Sinine hobune» esimese kolmandiku täidavad mustvalged fotod, pärit otsekui intiimsest perealbumist. Robert 1-aastasena ja Robert 9-aastasena – kunstniku esimesed eluaastad möödusid Palamuse lähedal.

Siis Robert ema ja isaga – ta ema oli põllutööline ja isa maaler, mõlemad lihtsad tööinimesed. Edasi: Robert kunstikoolis ja maalipraktikal ning grupikaaslastega Leningradis – ta on lõpetanud Tartu kunstikooli joonistus- ja joonestusõpetajana ning Eesti riikliku kunstiinstituudi maaliosakonna, kus ta spetsialiseerus monumentaalmaalile. Robert Suvi diplomitööks kujunesid muusika- ja tantsuteemalised vitraažid Saku õllerestoranile.

Albumipildid jätkuvad. Robert oma naiste, pere ja lastega. Hiljem ka lastelastega. Ning palju pilte näituste ja seinamaalingute avamistelt. Lisaks grupipildid koos täiskasvanud õpilastega kunstistuudiost Suvi.

Püünele tulid Robert Suvi veelkord õnnitlema ta täiskasvanud õpilased.
Püünele tulid Robert Suvi veelkord õnnitlema ta täiskasvanud õpilased. Foto: Margus Ansu

Raamatu keskele on koondatud Robert Suvi kunstniku- ja pedagoogitegevust kajastavad artiklid, mis on ilmunud aastatel 1997–2022 Sõnumilehes, Jõgeva maakonnalehes Vooremaa, Tartu Postimehes ja Terviselehes.

Nende artiklite koondamisel, valimisel ja toimetamisel on teinud ära suure töö Jõgevamaa ajakirjanik Riina Mägi.

Ühena esimestest sai raamatu kingituseks selle väljaandmist toetanud Icosageni juht, professor Mart Ustav. Tema kõrval istub kaasa Ene Ustav, kes on kunstistuudio Suvi liige ja maalimisse väga kiindunud.
Ühena esimestest sai raamatu kingituseks selle väljaandmist toetanud Icosageni juht, professor Mart Ustav. Tema kõrval istub kaasa Ene Ustav, kes on kunstistuudio Suvi liige ja maalimisse väga kiindunud. Foto: Margus Ansu

Raamatu viimane kolmandik pakub fotosid Robert Suvi pannoodest ja vitraažidest, mis loodud restoranidesse, haiglasse, kolhoosikeskustesse, asutustesse, kirikuisse ja eramutesse, samuti reprosid portreedest, natüürmortidest, maastikest, aktidest ning abstraktsetest kompositsioonidest.

Tartu raekoja saalis (vasakult) raamatu väljaandmist toetanud ettevõtja Olev Saago, kunstnik Robert Suvi, nahakunstnik Urmas-Jüri Orgusaar ja disainer Urmas Alling.
Tartu raekoja saalis (vasakult) raamatu väljaandmist toetanud ettevõtja Olev Saago, kunstnik Robert Suvi, nahakunstnik Urmas-Jüri Orgusaar ja disainer Urmas Alling. Foto: Margus Ansu

Esimeses reas istusid kunstiajaloolane Krista Piirimäe, ülikoolikaaslased ning sõber ja ettevõtja Olev Saago. Tagumistes ridades kunstistuudio Suvi maalijad ehk Robert Suvi õpilased ning paljud teised.

Robert Suvi tähistas 75. aasta juubelit sel kevadel suure isikunäitusega Vanemuise kontserdimaja fuajees ning raamatuesitlusest kujunes varem toimunud pidude väike järelpidu.

Robert Suvi ulatab raamatu kunstiajaloolasele Krista Piirimäele, kelle artikkel on samuti raamatus.
Robert Suvi ulatab raamatu kunstiajaloolasele Krista Piirimäele, kelle artikkel on samuti raamatus. Foto: Margus Ansu

Tumedakaaneline raamatust sai reliikvia paljudele tol päeval kohalolnuile, kes on ühel või teisel viisil Robert Suvi loomingut ja elu mõjutanud. Kauplustesse «Sinine hobune» müügile ei jõua.

Foto raamatust. Robert Suvi kunstiinstituudi tudengina Ungaris.
Foto raamatust. Robert Suvi kunstiinstituudi tudengina Ungaris. Foto: Erakogu foto
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles